Läinud reedel, 4. juunil purjetasid Tilgu sadama kahe kaitsva muuli vahele kümmekond Optimisti, tüürimeesteks kohaliku jahtklubi noored purjetajad. Pea veerand sajandit väldanud ja 600 000 eurot maksma läinud sadama rajamine kuulutati lõppenuks.
Tilgu on aegade algusest sadamakohana au sees olnud – muistsel ajal toimetasid siin kohalikud kalurid, läinud sajandi esimesel kümnendil rajas tsaarivõim siia aga sõjasadama, mis oli üks osa Tallinnat ümbritsenud Peeter Suure kaitserajatistest.
Eesti Wabariigi aegu oli siin kogunisti kaks sadamat: sõja- ja erasadam, kust liikus kohalik paekivi Peterburi, aga sildusid ka Tallinna supelsakste aurikud, kalapaatidest rääkimata. Ainult nõukogude võim ei tahtnud väikesadamast midagi teada – nii pidi taasiseseisvunud riigis taassündinud Harku vald alustama nullist: piirivalveametilt sai vald 1998. aastal oma valdusse vaid osaliselt säilinud sadamakai ja prožektori aluse, ülejäänu oli punavõim hävitanud.
Pisut ajalugu
“Mina hakkasin sadamaga tegelema 1996. aastal. Piirivalvel oli siin, mõnikümmend meetrit kaldaribast prožektoripunkt suurusega ehk 2 x 2 meetrit. Hakkasin Harju maavalitsuselt taotlema seda valla omandisse. Saimegi. Ja kaks hektarit teenindusmaad veel juurdegi,” meenutas kauaaegne vallavanem Sulev Roos.
Vaade sadamale. Sellega algasid ka merepõhja geoloogilised uuringud, selgitamaks, kas endist sadamakohta on võimalik taastada – oli ju viimane laev siin sildunud enam kui pool sajandit tagasi.
“Tulin Harku valda 2009. aastal arendusjuhiks. Selleks ajaks oli hüdrouuringute läbiviimiseks tehtud juba olulisi kulutusi, peamiselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rahaga. Isegi simulaatoritel oli läbi mängitud mere ja merepõhja võimalik käitumine erinevate tuulte korral,” meenutab Harku vallavanem Erik Sandla arengut tosin aastat tagasi.
Kuna uuringud osutasid, et endist sadamakohta saab tänapäevalgi kasutada, hakati juba 2009. aastal tegema sadama-ala detailplaneeringut, mille volikogu 2013. aastal ka heaks kiitis. Ehitus võis alata.
Tilgu regati sünd
“Nii mõnessegi paika siin põhjarannikul on sadam juba kauges ajaloos rajatud ja siis on hakatud mõtlema, mis seal sadamas olla või toimuda võiks. Tilguga on vastupidi – kohalikes inimestes elasid ilusad mälestused kunagisest sadamast, oli meri ja sadama riismed. Neile mälestustele toetudes asusime siis tegutsema,” meenutab viimast tosinat aastat Raul Kalep, kes ise küll mittepurjetajana on ometigi purjetamisele Tilgu sadamas hea hoo sisse andnud.
Optimistid sadamasse sisse sõitmas. Fotod Meeli Küttim 2013. aastal käivitatigi Raul Kalepi eestvõttel Tilgu regatt, millest aastatega on kasvanud igasuvine spordisündmus – suurim siinkandis, kus nüüdseks on võistlemas rohkem kui 100 purjekat ja purjetajat.
2015. aastal leidis vallavalitsus võimaluse noorte purjespordi toetuseks, Tilgu sadama juures loodi esimene noorte treeninggrupp. “Nüüd saame ainult rõõmu tunda, et siin nii palju purjespordihuvilisi lapsi elab,” tõdeb Raul Kalep.
Nüüd 64 paadikohta
Paralleelselt purjespordi arendamisega jätkus ka Tilgu sadama arendus. Jahtklubi, valla ja kohalike kalurite tihedas koostöös valmis 2019. aastal arenduse esimene osa, mille käigus taastati kai ja rajati 14 paadikohta kaluripaatidele. Maksma läks see kokku 328 000 eurot, millest PRIA-lt saadi kalamajanduse ja merenduse edendamise meetmest 200 000 eurot.
2021. aasta kevadel valmis aga sadama teine etapp, mida PRIA rahastas 200 000 euroga. Selle käigus süvendati ka akvatoorium, mis tulevikus võimaldab sadamasse siseneda ka suurema süvisega merekaatritel. Lisaks rahastas jahtklubi 24 kaikoha rajamist. Kokku on Tilgu sadamas kohti 64 alusele.
2021. aastal valmis ka sadama abihoone koos avalike tualettide ja pesemisruumidega sadama kasutajaile. Nagu ühes korralikus sadamas, on seal ka terrassikohvik merevaate nautlejaile. See hoone rajati Harku valla kaasava eelarve vahenditest.
Pidulikul avamisel esines Tabasalu kammerkoor, Tilgu sadama jahtklubi tänas neid, kes sadama rajamisse rohkem olid panustanud.
