Tänavu sügisel ilmunud “Kollase kassi komando” on seikluslik raamat, mis mõeldud noorematele koolilastele. Et kirjanik ja toimetaja Tiina Laanem on elanud Keilas juba 15 aastat, pole raske kriminaalse tegevuse paiku ära tunda.

Kirjanik ja toimetaja Tiina Laanem on elanud Keilas 15 aastat. “Kollase kassi komandosse” on ta kirjutanud loomulikult kodukant Mudaaugu, mis on saanud uue nime ehk Hõbemetsa. Samuti kohtab Rõõmu kaubamaja, terviseradu, eramaju, raudteejaama, selle kõrval asuvat pooleldi maa-alust keldrit, kaubaaita jne.

Piltidelt võib tunda ära nii raudteejaama keldri (vasakul) kui ka jaama kaubaaida. 

“Kui Marta ja Joosepi kodukanti kolivad uued naabrid, hakkavad juhtuma kummalised asjad. Kaduma läheb mitu looma, seejärel torgatakse läbi autorehvid ning tagatipuks ilmuvad öösiti linnas seintele veidrad kirjad,” seisab lühitutvustuses. Äsja viiendasse klasssi jõudnud noored jäljekütid Marta ning Joosep alustavad uurimistööd. Lapsed kahtlustavad alguses nende tänavale kolinud meest nimega Guido Tuisk, kes on suur, karvane ja kuri.

“Mulle meeldivad värvikad tüübid, kes on väheke kiiksuga. Päriselt muidugi Guidot olemas ei ole,” lisab Laanem.

Kirjutas kiirelt

Tiina Laanem debüteeris 13 aastat tagasi ning tänaseks on ta kirjutanud kümmekond jutustust või näidendit. Kui kaua võttis aega peaaegu 170-leheküljelise “Kollase kassi komando” valmimine?

Lapsed kahtlustavad nende tänavale kolinud meest nimega Guido Tuisk, kes on suur, karvane ja kuri.

“Ma ei ole kiire kirjutaja, aga see on kõige kiiremalt tulnud teos. Kirjutamine algas mullu detsembris ja punkti panin tänavu juulis,” ütleb Laanem. Vahele jäi kevadine eriolukord, kui töökohas ehk kirjastuses Pegasuses ilmus vähe raamatuid. “Kusagil väga käia ka ei saanud. Hommikul oli siis kirjatöö, seejärel asjaajamised ja siis lõunast käisin Keila tänavatel jalutamas. Mulle meeldib jälgida elu,” meenutab kirjanik. Raamat ilmus oktoobris.

Raudteejaama kelder novembris 2020. Fotod Allar Viivik 

Miks on üks peategelane just kollane kass? Kas see on viide Mati Undi debüütteosele? “Laste kodupaigas liigub ringi üks kollane kass. Ta on saanud Malle-tädi juures küll peavarju, kuid on ikka selline hulkur, kes rändab hoovist hoovi,” kirjeldab Laanem. Aga lastele loom meeldib, kuid ühel päeval kass kaob. “Raamatu lõpus selgub, kuhu kass kadus ja miks lapsed just tema nimega salaorganisatsiooni lõid,” ütleb autor.

Laanem räägib, et huvitava lasteraamatu eeldused on kindlasti põnevus, parasjagu huumorit, loodushoid ja loomad. Samuti ka omanäolised tegelased. Nii toimetab “Kollase kassi komandos” ühe lapse isa, kes on tõeotsijast ajakirjanik. Ühe lapse ema on aga joogainimene, kes ärkab juba hommikul kell viis. Lisaks veel looduse eest võitlejast ületarbimise vastane. Üks peategelane õhkab aga tihti: “Keila on ilus roheline linn ehk Uus-Nõmme!”.

Ei olegi Bullerby laste lood

“On küll tore ja meeldiv linn. Lastele on siin palju tegevust, on parasjagu väike ja armas. Sain seda teada kohtumiselt väikeste lugejatega,” räägib Laanem. Eriti kiideti värskelt uuendatud parki kesklinnas. Aga üks väike probleem tekkis lastel ka. Nad rääkisid Tiiina Laanemile, et pargis võiks olla kevadel ja suvel jäätisekohvik.

Laanemi sõnul on olulised ka pildid. Kunstnikku, kes oskaks 9–12-aastastele köitvaid illustratsioone luua, otsis ta kaua. Ja lõpuks leidis Anna Ringi, kes elab, õpib ja töötab Londonis. “Raamat ja pildid on millegipärast paljudele loonud ettekujutuse, et see on midagi Astrid Lindgreni Bullerby lugude moodi. Minu enda jaoks see nii päris ei ole,” ütleb kirjanik.

Raamat on olnud lugeda juba kolmas kuu. Kas “Kollasele kassile” on tulemas ka järg? “Ma ei tea veel, sest raamat on liiga värske. Aga ma arvan, et võib tulla, sest tegelased on toredad ja mulle meeldivad,” arutleb kirjanik. Samas ei välista ta võimalust kohandada jutustus hoopis näidendiks. Kahjuks ei ole teatrite lavadel just väga palju originaalseid lastelavastusi. “Tegelased on ju “Kollase kassi komandos” sellised, kelle tegevust annab lavadele seada,” ütleb Tiina Laanem.

Keilast kirjanduses

• Aadu Hindi tetraloogia “Tuuline rand” 3. osa lõpeb 23. veebruaril 1918 toimunud lahingu kirjeldusega. Võitluses langes punakaardi ridades peategelane Joonas Tihu. Samamoodi lõpeb ka selle osa põhjal tehtud film “Gladiaator”.
• Keila raudteejaamas toimub väike stseen Padiselt pärit Arved Viirlaidi paguluses ilmunud romaanis “Ristideta hauad”.
• Linna ja ümbruse motiive võib leida tänavu suvel lahkunud Keila kirjaniku Erik Tohvri teostest. Samuti Eduard Vilde “Mäeküla piimamehest”.