Meid ümbritseb imeilus loodus, rohkelt vaatamisväärsuseid, aga ka üks märkamatu oht, mida me ei näe, aga võib juhtuda, et tajume. See oht on ilmselt ka mitmete tervisemurede põhjustajaks, mille tekkele põhjust ei leita.

Elektromagnetkiirgust tekitavad mobiilimastid, telefonid, wifivõrk, nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid ja süütuna näivad kodumasinad. Teadusuuringud, mida on praeguseks kogunenud juba tuhandeid, väidavad juba enam kui 40 aastat, et selline tehiskiirgus on elusorganismidele kahjulik.

Mõned tajuvad tugevamini

Inimesed on erinevad igas mõttes, mõni ei lase ennast häirida ühestki lisaenergiast enda ümber. Aga on ka neid, kelle jaoks tekitab elektroonika lähedal viibimine ebamugavustunnet või lausa füüsilisi vaevuseid.

Elektroülitundlikkus vaevab inimesi, kes ei suuda olla kiirgava tehnoloogia läheduses. Mõned neist ei saa kasutada mobiili, kuna see tekitab ebamugava tunde, aga võib tekkida ka tugev peavalu või koguni ninaverejooks. Osad ei kannata viibida wifi levialas, mõned ei saa enam magada pärast seda, kui neile paigaldati kaugloetav arvesti või kodu lähedusse mobiiliantenn.

Tihti võib juhtuda, et kiirguse mõju all kannatajad ei leia oma sümptomitele põhjust ja otsivad abi erinevatest ravimitest. See aga lükkab olukorra paranemist edasi või teeb selle hullemakski – tee paranemise poole algab alles siis, kui vähendatakse kiirgust.

Lapsed on kaitsetumad

On teada, et nutiseadmed on otsene põhjus, miks meie kehas väheneb melatoniini tootmine, mis tekitab uneprobleeme. Seda põhjustab ööpäevarütmi häirumine ja ekraanidelt kiirguv sinine valgus. Sinist valgust aitavad blokeerida spetsiaalse kaitsega prillid, kuid see ei lahenda probleemi ennast. Meie koolid on aga väga nutiusku, suur osa õppest hõlmab ka arvutite kasutamist.

Kahjuks on aga lapsed kõige rohkem ohustatud, rääkimata loodetest emaüsas. Nende kehad sisaldavad rohkem vett, nad kaaluvad vähem, nende pealuu on õrnem ja õhem, seega neeldub lastes samas kiirgusväljas olles kordades enam kiirgust kui täiskasvanuis. See aga põhjustab suuremat riski vähi tekkeks, mille peiteaeg võib olla isegi kuni 20 aastat. Samuti takistab kiirgus aju normaalset arengut, mis võib omakorda põhjustada erinevaid füüsilisi ja vaimseid muresid.

Elektromagnetväljade mõju vähendamiseks toimi nii

Hoia kiirgavaid seadmeid endast nii kaugel kui võimalik, kiirguse võimsus väheneb iga sentimeetriga. Kui vähegi võimalik, kasuta mobiiliga rääkides valjuhääldit. Hoia võimalikult kaugele kõikidest muudest kiirgavatest seadmetest, kasuta juhtmega klaviatuuri ja hiirt.

Kaitse lapsi nähtamatu ohu eest. Foto Mckaela Taylor 

Kasuta õhutoruga kõrvaklappe, kus kõrvani tuleb ainult tühi plasttoru ning mikrofon. Nii on metalltraat, mis toob kiirguse otse kõrva sisse, mitukümmend sentimeetrit eemal.

Ära kasuta mobiili kohtades, kus on halb levi või palju metallist pindu, näiteks liftis, autos, bussis. Metall tõkestab ja peegeldab kiirgust ning halva levi korral kiirgab mobiil rohkem.

Sülearvutit, hoolimata tema nimest, ei tohi hoida süles! Keha vastas kasutades ületavad sülearvutid enamasti kiirguse kehas neeldumise piirnorme ja kahjustavad suguorganeid (sülearvuteid ei testita keha vastas, vaid kehast eemal, nagu ka mobiiltelefone).

Eelista wifile kaabliga internetiühendust, sest wifi kiirgab igal hetkel ja selle levi ulatub mitmekümne kuni mitmesaja meetrini. Kui wifi on tõesti möödapääsmatu, lülita see välja alati, kui seda parajasti vaja pole. Kindlasti lülita see välja öösel, et võimaldada endale ja teistele võimalikult hea ja segamatu uni.

Lauatelefon olgu juhtmega, sest juhtmeta lauatelefon kiirgab samamoodi nagu mobiil ja selle baasjaama on võrreldud mobiiliantenniga.

Loo magamistuppa kiirgusvaba keskkond, et tagada võimalikult kvaliteetne uni. Jäta mobiil uneajaks võimalikult kaugele, veelgi parem, kui saad selle lülitada lennurežiimile (lihtsalt väljalülitamine ei välista kiirgust). Eemalda vooluvõrgust kõik tarbijad, isegi kui need on välja lülitatud.

Kiirgus ümbritseb meid kõikjal. Foto Vladyslav Cherkasenko 

Hoia lapsi kiirguse eest! Mida kauem saad neid kiirgavatest seadmetest eemal hoida, seda vähem vastuvõtlikud on nad kiirguse mõjudele. Kui annad lapsele nutiseadme mängimiseks, lülita see lennurežiimile.

Kasuta õhtul ekraane (mobiil, arvuti, teler) vaadates sinist valgust blokeerivaid prille ja pikki varrukaid, sest ekraanikiirgus neeldub ka läbi naha ja mõjutab sinu kehas toimuvaid protsesse, nagu näiteks unehormooni ehk melatoniini tootmist.

Viibi ekraani taga nii vähe kui võimalik. Järgi reeglit, et sa ei istuks oma ärkvelolekuaja jooksul ekraani taga kauem, kui veedad aega ekraanist eemal. Uneaeg ei lähe arvesse!

Liigse kiirguse tekitatud oksüdatiivset stressi aitavad neutraliseerida antioksüdandid. Tarbi rohkelt ökoloogiliselt kasvatatud juurvilju, puuvilju ja marju.

Hoia end liikumises. Kasulikud on protseduurid külma veega ja saun.

Päike on sinu sõber! Katsu kogu aasta jooksul viibida päikese käes nii palju kui võimalik ja kui palju sinu nahk lubab (ilma päikesekreemita!). Päike käivitab meie kehas lisaks muudele olulistele protsessidele D-vitamiini tootmise, mis neutraliseerib kiirguse kahjulikku mõju rakkudes.

Kasutatud allikas kiirgusinfo.ee.