Omavalitsustel on palju kohustusi. Noorimal valla/linnaelanikul peab olema lasteaiakoht, natuke vanem peab saama vähemalt põhihariduse, teed ja tänavad peavad korras ja valgustatud olema, valla elanikud toimuvast teavitatud.
“Aga et nüüd peavad omavalitsused ka tervisekeskusi hakkama ehitama ja need ka arstidega täitma, on juba kohustus väljaspool seadust,” ütles Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogul välja paljude omavalitsusjuhtide mõtted. Kõne all oli lähiaastate meditsiinilise teenindamise areng, lihtsamalt öeldes tervisekeskuste ehitamine Harjumaal ja ka terves Eestis. Selleks on Euroopa Liidu toetusfondist Eestile ette nähtud 85 miljonit eurot, millest pool peaks jaguma Harjumaale ja Tallinna. Nii et natuke üle 40 miljoni euro peaks lähiaastatel jõudma pealinna ja Harjumaale tervisekeskuste rajamiseks.
Ühe tervisekeskuse rajamine maksab keskmiselt ligi 600 000 eurot. Nii et ehitada saaks kokku 61 tervisekeskust. Loomulikult siis, kui riik koos eurootsustajatega vastavalt elanike arvuga raha jagab – on ka arvamusi, et suurema rahastuse peaksid saama pealinnast kaugemal olevad maakonnad või vallad.
Omavalitsus peab ise loodavasse tervisekeskusesse investeerima 25% ehk siis vähemalt 150 000 eurot.
Siiamaani on perearst ettevõtjaks, kes ise rajas omale perearstikeskuse, ehitas või rentis ruumid, leidis personali. Nüüd arendamisel olev süsteem hakkab sarnanema kunagi (nõukogude ajal, kes seda aega veel mäletab?) kasutusel olnud polikliinikutega, kus ühes majas on koos palju arste, õdesid ja muud personali. Euroopa Liidust tulevad rahad toetavad ainult neid tervisekeskusi, kus on tööl minimaalselt kolm perearsti. Lisaks õed ja koduõed. Lahedamalt jagatakse raha neile tervisekeskustele, kus leitakse võimalus ka hambaarsti ja röntgenikabineti sisustamiseks.
„Tegelikult on ju tervishoiuküsimused kogu aeg olnud omavalitsuste kanda, hea et nüüd ka riigipoolne toetus tuleb,“ oponeeris Andrus Umbojale Rae vallavanem Mart Võrklaev. Ka Viimsi vallavanem Jan Trei oli sama meelt – Viimsi vald on suurem kui paljud Eesti maakonnad, loomulikult peab elanikel siis olema ka korralik arstiabi.
Miks vajame uut süsteemi?
Miks on vaja jälle kõike muuta, kui olemasolev perearstisüsteem ikkagi toimib? Sellele küsimusele vastas Tartu Ülikooli Rakendusuuringute keskuse spetsialst Veiko Sepp. Uuringud on näidanud, et noored, äsja ülikooli lõpetanud arstid ei taha hakata ettevõtjateks, nagu tegid seda nende kolleegid paarkümmmend aastat tagasi. Diplomeeritud noor arst tahab olla vaba – töötada Eestis, Norras või Inglismaal. Sellepärast peavad omavalitsused, kes tahavad meditsiiniteenust arendada, leidma võimalused ka tervisekeskuse väljaehitamiseks. „Ja riskima sellega, et kui kolmest arstist üks lahkub – näiteks fataalsel moel – peab omavalitsus 150 000 eurot tagasi maksma,“ tõdes Andrus Umboja.
„Kiili vallas on väga hästi toimiv perearstisüsteem, miks peaksime hakkame seda lõhkuma? Pole otstarbekas,“ leidis Kiili vallavanem Aimur Liiva. Kiili valda pole uue süsteemi kohaselt tervisekeskust ette nähtud.
„Lõhkuma ei pea midagi, Euroopa Liidust tulevad rahad aitavad üles ehitada uue süsteemi. Kus ja kellele see sobib,“ tõdes sotsiaalministeeriumi spetsialist Rain Sepping.
Ääremaa jääb tühjemaks?
„Rahastatakse neid tervisekeskusi, kus on vähemalt kolm perearsti. Mis saab aga keskustest, kus töötab ainult üks perearst,“ tahtis teada Vasalemma vallavanem Mart Mets.
„Ees on valimised. Pärast 1. märtsi võib kindlalt väita, kuidas kõik toimima hakkab,“ ütles sotsiaalministeeriumi spetsialist Rain Sepping.
„Vasalemma valla jaoks tähendab see, et inimesed hakkavad aina elam käima Keila vahet,“ tõdes Mart Mets.
„Arstina ei oska kohe öelda, mida uus süsteem kaasa toob, on see hea või halb. Aga kakskümmend aastat kehtinud perearstide süsteem vajab muutusi,“ tõdes Saku tervisekeskuse perearst Mai Stern.
Ehk leitakse siis riigi ja uue riigikogu poolt võimalus väljaspool seadust olev tervisekeskuste süsteem ka seadustada.
