Kui tervisemure pole allunud kodustele ravivõtetele, tuleb pöörduda oma perearstikeskuse poole. On tavapärane, et perearstikeskuses saad esmalt suhelda pereõega, kes hindab sinu terviseseisundit ja otsustab, kas saab ise aidata või peaksid minema perearsti vastuvõtule.

Õdede pädevust ja sellega seonduvat vastutust on aasta-aastalt suurendatud, et tagada patsientidele õigeaegne abi. Pereõde on kõrgharidusega spetsialist, kelle pädevuses on iseseisvalt tegeleda mitmesuguste tervisemurede lahendamisega.

Pereõde teeb tervisekontrolle ja nõustab elustiili küsimustes

Täiskasvanute ja laste tervisekontrollide tegemine on osa pereõe tööst. Õde kaalub ja mõõdab patsienti, kuulab südant ning kopse, kontrollib nägemist, vererõhku ja veresuhkrut ning hindab vajadusel ka muid näitajaid võimalike terviseprobleemide tuvastamiseks. Kui tuvastatakse terviserisk, suunab pereõde patsiendi perearsti vastuvõtule.

Samuti kuulub pereõe ülesannete hulka vaktsineerimiste planeerimine ja kaitsesüstide tegemine, seda nii esmaste kui ka korduvate vaktsineerimiste puhul. Vastavalt immuniseerimiskavale kutsub pereõde oma nimistu lapsi vaktsineerima ja jälgib, et kaitsesüstid oleksid õigel ajal tehtud. Kindlasti aitab pereõde sind ka siis, kui on vaja siduda haava, eemaldada puuke või õmbluseid või teha näiteks kõrvaloputust.

Pereõde aitab, kui vajad nõu tervislikuma eluviisi valikul. Juhendamist ja nõu saad nii liikumise, toitumise, magamise kui ka näiteks vaimse tervise hoidmise kohta. Pereõde oskab sind juhendada, kuna teab hästi sinu üldist tervislikku seisundit.

Pereõde jälgib kroonilisi haigeid ja aitab ka viirushaiguste korral

Pereõe töös on olulisel kohal krooniliste haigustega patsientide jälgimine. Pereõde kutsub krooniliste haigustega inimesed vastuvõtule ning aitab kaasa mõelda ja vajadusel õpetab, kuidas haiguse kulgu kontrolli all hoida. Eraldi väljaõppe saanud pereõdedel on sealhulgas õigus pikendada retsepte ja nii võivad näiteks kõrgvererõhutõvega, diabeediga või astmaga kimpus olevad inimesed olla pikalt vaid pereõe vaateväljas.

Pereõde saab hinnata patsiendi vajadust töövõimetuslehe, sh hoolduslehe järele, vajadusel seda avada ja sulgeda. Lühiajalise töövõimetuse korral tegeleb pereõde patsiendiga algusest lõpuni ja kaasab arsti vaid vajadusel. Samuti saab pereõde koostada abivahendi tõendeid ja teha saatekirja laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjalide saatmiseks laborisse.

Arvestatav arv pereõdesid pakub koostöös perearstidega ka nõustamisteenust sõltuvushäiretest vabanemiseks. Tänu sellele, et pereõel on pikaajaline ja usalduslik suhe oma nimistu patsientidega, märkab just pereõde esimesena patsiendi tubaka/nikotiinitoodete või alkoholi liigtarvitamisega seotud terviseprobleemide tekkimist ning saab kiiresti riske hinnata ja vajadusel juhendada.

Pereõde aitab, kui sul on vaja

• tulla lapsega plaanilisse tervisekontrolli,
• saada eluviisinõustamist: toitumine, kehaline aktiivsus, uni, töö- ja puhkeaja tasakaal,
• jälgida kroonilise haiguse kulgu (nt kõrgvererõhutõbi, diabeet, astma jpm) ja saada nõu tekkinud küsimuste korral,
• nõu haigestumisel, sh kroonilise haiguse ägenemisel ja ägeda valu korral, teha vereanalüüse ja muid protseduure (nt haavahooldus, võõrkeha eemaldamine, EKG, kõrvaloputus jmt),
• pikendada ravimite retsepte, koostada abivahendi tõendeid, tellida õe pädevuse piires analüüse ja uuringuid,
• planeerida ja teha vaktsineerimisi (sh reisivaktsineerimine),
• nõuannet riiklike sõeluuringute asjus,
• enne tõendi väljastamist teha tervisekontroll (nt mootorsõidukijuhi tervisetõend, relvaluba, tööle asumise eelne kontroll),
• hinnata vajadust töövõimetuslehtede (sh hooldusleht) järele ning töövõimetuslehte avada ja sulgeda,
• planeerida vajaduspõhist koduvisiiti.

Pöördu oma perearstikeskusesse, kui sul on

• keskmise tugevusega ja/või pikalt kestnud valu,
• väiksem trauma, õnnetus või verejooks (veri väljaheites, sagedased ninaverejooksud),
• kergemate haiguste ägedad seisundid (külmetushaigus, kõhuviirus, allergianähud, probleemid urineerimisel, suguhaiguse kahtlus, nägemisteravuse langus, silmapõletik, kuulmislangus, kohin/helid kõrvus, eritis kõrvast, ägenenud krooniline haigus),
• nahapõletik (paise, mädamuhk, tugev ärritus, lööve, haavandid, herpes),
• tõsised meeleoluhäired (depressioon, masendus, ärevus), unehäired või sõltuvusprobleemid.