Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Kokku veetsid eestimaalased nii sise- kui ka välisreisidel võrdselt 1,2 miljonit ööd. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Statistikaameti analüütiku Epp Remmelga sõnul reisiti Eesti piires eelkõige küll puhkuse eesmärgil, kuid võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvas ka tööreiside arv. “Ööbimisega sisereisidest 86% oli sellised, kus veedeti kuni kolm ööd ja ligikaudu iga kümnes reis kestis 4–7 päeva. Keskmiselt kulutati ühel reisil inimese kohta 184 eurot, mis on 56 eurot rohkem kui eelmise aasta teises kvartalis,” rääkis Remmelg.
Välisreiside arv kasvas mullusega võrreldes enam kui kaks ja pool korda. “Kõrvutades selle aasta teist kvartalit 2020. aasta sama ajaga, on reiside arvus olnud märgatav tõus, kuid koroonaeelse tasemeni me veel ei küüni – piltlikult öeldes toimus viiest reisist üks,” sõnas Remmelg.
Reisikulude suurenemise taga on puhkusereisid
Ööbimisega välisreisi keskmine kulu oli rekordiline 1018 eurot, mis on üle kahe korra rohkem kui möödunud aasta teises kvartalis ning 37% enam kui 2019. aastal keskmiselt.
Välisreiside kulutuse suurenemist mõjutas tuntavalt pikemate puhkusereiside osakaal. “Kui enne koroonaperioodi moodustasid kõikidest reisidest suurima osa kuni kolme ööbimisega väljasõidud, siis nüüd langes lühikeste reiside arv märgatavalt, moodustades kõikidest reisidest vaid 19%. Samas kestsid 42% välisreisidest rohkem kui seitse ööd,” sõnas Remmelg.
Remmelg toob välja, et peamiselt kasvasid välisreiside puhul kulutused majutusele ja transpordile. Võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga oli kasv vastavalt 60% ja 45%. “Möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes kasvasid kulud aga enam kui kaks ja pool korda. Paljudes sihtriikides kehtisid veel kevadsuvel piirangud nii kultuuriüritustele kui ka söögikohtadele ja nii on ootuspäraselt vähem tõusnud kulutused just meelelahutuse, toitlustuse ning teiste teenustega seonduvalt.”
Muutunud on eestimaalaste lemmiksihtriigid
Analüütiku sõnul sõltusid reisisihtkohad paljuski erinevate riikide koroonapiirangutest. “Erinevalt kaugetest kuurortriikidest hoidis naaberriik Soome kevadsuvel karme reisipiiranguid ja see kajastub ka uuringuandmetes. Kui varasemalt on pooled välisreisidest viinud eestimaalasi just naaberriikidesse Soome, Lätti, Venemaale ja Rootsi, siis selle aasta teises kvartalis reisiti sinna ainult 38% juhtudest. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks ööbimisega välisreiside keskmine reisikulu märgatavalt tõusis,” selgitas Remmelg.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Interaktiivsed graafikud on kättesaadavad statistikaameti veebilehelt.
