Rae valla Vaida vennastekoguduse palvelas tähistatakse kohaliku kogukonna algatusel valguse saabumist ning jõuluaega. Aastaga on põhiliselt vabatahtliku tööga korrastatud 1930-ndatel valminud hoone sisemust, raiutud palvela ümbert võsa ja puid ning peetud nii mõnigi kultuuriüritus.
Perenaised ning hoone haldamiseks loodud MTÜ ühed eestvedajad Tiia Johanson ja Raili Salvet räägivad, et palvemaja uus aeg algas mullu detsembris. „11. detsembril 2020 lõime Vaida Palvemaja MTÜ. Ja 20. detsembril saab täis aasta, kui majas oli üle pika aja taas kogunemine. Pidasime jõule ja süütasime neljanda advendi küünla,“ räägib Salvet. Kõikide muude tegemiste ja kohustuste kõrval peab naine ka Vaida alevikuvanema ametit.
Aleviku keskus asub 1930-ndatel valminud palvemajast vähem kui kilomeetri kaugusel. Kuid otsetee lõikavad läbi neljarealine Tallinna-Tartu maantee, tõkked ja mürasein. Jalgsi liikumiseks tuleb kasutada lähedalasuvat punast vantsilda, mis asub maantee 21. kilomeetril.
„Ilmselt on sellest hoonest sõitnud mööda tuhanded harjulased ning kaugemaltki rahvas. Aga ilmselt peab enamik seda elamuks. Sest harjumuspäraseid pühakoja tunnuseid peale tagasihoidliku risti viilu tipus pole,“ tutvustab Salvet.
Tiia Johanson (vasakul), Raili Salvet ja palvemaja. Selja taga Vaida jalakäijate sild. Ta räägib, et MTÜ loomisele eelnes paar aastat eeltööd ning plaane. Idee tuua aastakümneid tühjana seisnud majja uus elu tekkis aastal 2018. Aastal 2019 pöörduti EELK Jüri koguduse õpetaja Tanel Otsa poole, sest hoone kuulub kogudusele. Mullu kevadel hakkasid asjad arenema ning detsembris jõuti MTÜ loomiseni.
„Raili tuli kampa ja siis läks asi käima. Maja kuulub Jüri kogudusele ning mulluse aasta keskel saime sellele 15 aastaks kasutuslepingu,“ lisab Tiia Johanson.
Austatakse toetajaid ning tähistatakse adventi
Nagu eespool mainitud, siis on tänavu palvemajas tähistada teised jõulud. Selleks kutsutakse kohalikke, sõpru ning külalisi kohale pühapäevaks, 19. detsembriks kella 15-ks. Valguse ootuses süüdatakse neljanda advendi küünal ning tänatakse abilisi. „Vabatahtlikke on palju, kes enda aega ja tööd on panustanud. Ja neid on pikk rida,“ ütleb Salvet.
Vaidasoo külavanem Asner Kolla ehitas õue välitualeti, valmistas palvelale uksed ja pani ette riivid. „Välikäimla osa materjali oli Asneri enda vara ja teine pool saadi firmalt Trustek OÜ. Ukseriivi tegi meile Metalliekspertide OÜ mees Rando Ärsis,“ selgitavad Salvet ning Johanson.
Raul Pintman aga ehitas õuele nn lebola, toestas äravajunud lae ning aitab alati telkide ja varjualustega. Lebolat aitas ehitada ka Mikk Salvet.
„Ahto ja Irina Tammor aitavad alati nii ehitusel, koristusel kui ka laua katmisel. Kaasa võetakse nii lapsed kui ka vanemad sugulased. Andri Hokkonen ja tema klubide mehed päästavad meid alati,“ kiidab Raili Salvet.
Arle Junolainen ettevõttest TimberElement OÜ on aidanud küll juhtmete, värvijääkide, trimmerdajate, mootorsaagide ja muuga. Väga hea koostöö on olnud Vaida kooli ning lasteaiaga. Samuti Rae kultuurikeskuse ja selle juhi Toomas Aruga.
Aastaga parem pilt
Johanson ning Salvet räägivad, et pilt, mis mullu sügisel Vaida palvemajas ja selle ümbruses avanes, oli trööstitu. „Enne seda oli siin vist 20 aastat vaikset elu. Vahepeal püüdis üks seltskond majas midagi korraldada, aga kõik vajus laiali,“ meenutab Salvet. „Veidi varem taheti siin pühapäevakooli käivitada,“ lisab Johanson.
Raili Salvet astub maantee poole, palvemaja peaukse ette. Ta räägib, et mullu samal ajal laius seal võsa ja kuluhein ning krundi osa oli täis prahti. „Ja siin ei olnud mullu detsembris korralikku ustki ees. See tehti vanadest ustest. Välimine originaalne on puudu. Aga väikeses uksenišis avasime näituse hoonest, arhitektidest ning rajajatest. Ehitusmeister Jaan Baumanni järeltulijad on siiani Vaidas tegusad,“ ütleb Salvet.
Palvemaja 1930-ndatel ja detsembris 2021. Arhitekt on arvatavasti Edgar Velbri. Fotod Allar ViivikPalvemaja saalis näitavad naised nurka, kuhu pühapäevaks püstitatakse väike lava. Aknalaudadel on aga kogukonna laste valmistatud linnumajad. „Kevadel paneme need talgu korras üles. Loomi ja linde on maja ümber palju,“ räägib Johanson. „Üldiselt jälgime taas- ja uuskasutuse liini. Näiteks üks kogukonna liige kinkis laevaosadest valmistatud kausikujulise atraktsiooni. Sellega saab lüüa gongi,“ ütleb Salvet.
Võiks olla kogukonnakeskus!
Ühe seina ees on Rae kultuurikeskuse annetatud valged kardinad. Need ei ripu seal mitte juhuslikult, vaid piiravad maja avariilist osa. „Ega me siin sees väga toimetada saagi, sest maja on omadega läbi. Põrand on ära vajunud, alumised palgid mädad, kütet pole, seinad on hõredad jne,“ loetlevad naised muresid. Seepärast on kultuuriüritused peetud valdavalt õues. Tähistatud on munadepüha, suve algust ning muid tähtpäevi. Seda näiteks kontsertide ja laste seiklusmängudega.
Salvet ütleb, et palju loodetakse uuele volikogule ning selle komisjonidele. Nimelt plaanitakse kirjutada projekte ning küsida toetust, sest maja vajab palju raha. „Number üks on katus ja põrandad koos vundamendiga. Need vajavad kiiret remonti,“ räägib Salvet.
Loomulikult loodetakse jätkuvalt ümbruskonna rahva ja kogukonna abile. Ehk siis Vaida, Vaidasoo, Aruvalla, Suursoo, Suuresta ja teiste asulate elanikele, sest plaan on teha palvemajast avatud paik. „Kedagi ei keerata siin usklikuks, sest eesmärk on kujundada sellest hoonest kogukonnamaja. Osa muidugi jääb palvelaks. On ka arvamusi, et korraldame siin sekti kooskäimise kinniseid rituaale. Tulge kohale ja vaadake, sest nii see pole,“ kinnitab Raili Salvet.
