Tänavuse aasta parim siseturvalisusesse panustav organisatsioon maakonnas on Rae noortekeskus. Valla viis keskust tõid kevadel enda tegevuse õue, et aidata nootel eriolukord edukalt ning turvaliselt mööda saata.
Tunnustused anti üle eile, 26. novembril Anija mõisas. Kohal oli ka Rae noortekeskuse esindus.
Kes neid nominendiks esitas, pole juhil Helen Siskal ega noorsootöötajal Triinu Pajustel täpselt teada. “On mõned mõtted. Kas enda valla tegelased või kaugemalt, seda ei tea. Sest meid märgati kevadel päris mitmel pool,” arutleb Siska. Tunnustust on saadud ka varem. Näiteks mullu oldi Eesti parimate noortekeskuste hulgas.
Tänavu on Siska ning Lagedi noorsootöötaja Killu Sika esitatud kandidaatideks.
Siska räägib Aasta tegija valimise tagamaadest, et selle tõi mobiilne noorsootöö. “Triinu on meil Jüri töötaja. Tema tõi kevadel tegevuse õue ja tänavatele,” ütleb ta.
Triinu Pajuste meenutab, et alates 12. märtsist olid uksed kinni koolidel, raamatukogudel, spordisaalidel, huvikoolidel, noortekeskustel, kinodel ja teatritel. Noortel jäi vaid koduõpe, hobide ning igapäevategevustega ei saanud keegi tegeleda. Igavusest hakkasid noored kohati kampadesse kogunema. “Tihti oli küll nii, et hirmul olid suured silmad,” meenutab Pajuste.
Ei saanud arvutis istuda
Siska lisab, et valla noorsootöötajad pakkusid neidudele ja noormeestele tegevusi kodus ja perega. “Olime tänaval ja suhtlesime noortega. Saime teada, mis on nende mured ning mida nad vajavad. Lisaks olid meil on blogipstitused sellest, mida kuulsime ja nägime,” seletab Siska.
Jüri noortekeskus töötab spordikeskuses väikeses ruumis, aadressiga Laste 3. Fotod Allar Viivik Idee selleks sündis märtsi keskel. “Tundsime, et peame minema. Ei saa ainult sotsiaalmeedias istuda. Koostöö käis ka noorsoopolitseiga, koolide, lasteaedadega ning kogukonnaga. Aitäh kõigile,” on Helen Siska rõõmus.
Tänu kevadisele kampaaniale said valla noortekeskused väga populaarseteks. Keskused toimetavad Jüris, Peetris, Järvekülas, Vaidas ning värskelt valminud uues majas Lagedil.
Töö jätkus ka pärast kooliaasta lõppu, kui korraldati suvemalevad.
“Pärast on meile mitmel korral räägitud, kuidas noored said malevast sõpru, kellega suheldakse tänaseni. Vanemad on ka kiitnud ning tänanud,” ütleb Siska.
Uksed lahti, tööaeg lühem
Kuidas toimetavad keskused praegu, kui viirus ründab ning kehtestatakse uusi piiranguid?
“Uksed on lahti. Aga siin Jüris on keskus nii väike, et üle üheksa inimese korraga sisse ei mahu. Muidugi kehtib maskide kandmise kohustus,” ütleb Triinu Pajuste. Alates teisipäevast on kõik viis keskust avatud tööpäevadel kella 13–16-ni. Pärast seda soovitakse viia noorte hobitegevus loodusesse. “Hajutatus on väga oluline. Lühem lahtiolekuaeg kehtib esialgu kaks nädalat,” teab Pajuste.
Kui COVID-19 kunagi taandub, siis saab Jüri noortekeskus taas mõelda ka uutele ruumidele. “See on ka valla arengukavasse kirjutatud. Et saame kas oma maja või vähemalt suuremad ruumid,” ütleb Siska.
Ta loodab, et keskus asub ka edaspidi praeguses asukohas ehk tammiku servas. “Asukoht on ju hea. Kool, spordikeskus, raamatukogu, lasteaed ja tulevane riigigümnaasium kohe siinsamas.”
Jüri noortekeskus on toimetas aastast 2006 MTÜ-na. Valla allasutusena töötab keskus viimasel paaril aastal. Enne hariduskompleksi kolimist töötati muuhulgas vallamajas ning praeguses sotsiaalkeskuses Grossi poe kõrval.
