Saku kooli kolm gümnaasiumiklassi hakkasid pühapäevast õppima kuue sambaga majas. Tartu ülikool hoone küll pole, kuid põhjaliku uuenduskuuri läbinud koolimaja annab silmad ette nii mõnelegi suure linna haridusasutusele.
Aleviku keskuses asuvat kuue sambaga ning 82 meetrit pikka hoonet hakati ehitama 1950ndate alguses üleliidulise tüüpprojekti järgi. Hoone ehitati põllumajandustehnikumiks ja see valmis novembris 1959. Hiljem tegutses seal mitmete nimede all maaviljeluse ja taimekasvatuse teaduslik instituut. 2002 kolis hoonesse mõisast vallavalitsus ning kuus aastat hiljem ka raamatukogu. Viimane töötab seal tänaseni. Lisaks toimetavad majas kultuurikeskus ja Omniva postikontor.
Septembri esimesest päevast alustavad aga majas tööd Saku gümnaasiumi klassid kümnendast kuni kaheteistkümnendani. Harju Elu külaskäigu ajal veetakse hoonesse veel mööblit. Õpetajad pakivad lahti kõike tööks vajalikku, osades ruumides ootab ees veel suurem koristus. Klassid, laborid ja abiruumid ootavad, et veidi üle 300 õpilase saaksid neis tarkust taga nõuda. Paigaldamata on ka ruumide juhid fuajees ning peaukse kohal asuv valguslahendus “Saku gümnaasium”.
Teejuht on vallavalitsuse majandusteenistuse juht Peep Pukk. “Mina asusin tööle siis, kui maja oli juba “varemetes” ehk tühjaks lammutatud. Sisuliselt võeti maja paljaks. Isegi vahelaed valati uuesti,” ütleb Pukk. Katusekate ehk punane plekk on samuti uus. Vanast toolvärgist ja sarikatest jäi siiski enamus alles. Vanad on ka trepid ja mademed, mis puhastati ja lihviti. Alles on ka kõik kandvad vaheseinad. Välisseinad on saanud heleda värvi. Varem oli instituudihoone väljast veidi tumedamates toonides.
Energiat säästev
Esimesel korrusel on kooli fuajee ning seal saab ka peauksest vasakul asuvasse raamatukokku. Paremal on aga koolisöökla ning ka kohvik. See on mõeldud tulevikus teenindama ka kogu alevikku. “Köögiseadmed on paigas, käib viimane seadistamine ja väikevahendite ettevalmistus,” ütleb Pukk. Samas sööklaruumis asub ka suurem auditoorium. Sinna on seatud üles videoprojektor, millest saab näidata seinale näiteks korrus kõrgemal asuvas suures saalis toimuvat. “Eks see on tavaline mure esimesel koolipäeval või lõpetamisel. Saalis on paar kohta lähedastele, teised õnnitlejad on õues,” sõnab mees. Lisaks on tiivas kultuurikeskuse ruumid (sh muusikaklassid ja ruum mandoliini- ning puhkpilliorkestrile.
Igas tiivas on seintel korrusekõrguseks suurendatud fotosid mõnest Saku valla ajaloolisest paigast või sündmusest (raudteejaam, õlletehas, sovhoos, laulupidu jne). Omniva postipunktile on hoovi poole ehitatud kaubalift, maja sisse on rajatud selle ajaloo esimene lift külastajatele. Kogu majas toimub valgustuses DALI juhtimissüsteem. “See tähendab seda, et tuled ei põle kogu aeg. Vaid ainult siis, kui näiteks koridoris või mujal ruumis keegi liigub. Samuti reguleerib süsteem valgustugevust ruumides vastavalt õues olevale valgusele” seletab Pukk.
Keldris on kultuurikeskuse ringiruumid, helisummutavate seintega ansambliruum, keraamikatöökoda ning -ahjud. Samuti asuvad keldris tehnilised ruumid.
Saal moodsam ja lava suurem
Teisel korruse keskne ruum on suur saal. “See renoveeriti täielikult. Parkettpõrandad on siin ja fuajees uued. Laes asuvad akustilised plaadid ning lage toodi 20 sentimeetrit allapoole,” tutvustab Peep Pukk. Lava on senisest kaks korda sügavam ning ka üks aken jääb nüüdsest selle piiridesse. Uus sügavus on seitse meetrit. Laiust kahjuks muuta ei saanud.
Saali valgustid on vanade koopiad. Ka endisaegsed viljavihkude ning muu põllumajanduse sümboolikaga kaunistused on laes taas olemas. Alles on ka peaukse ees, kuue samba kohal asuv põllumajandust kujutav suurem kaunistus. Tagasein on veel lage, kuid sinna on plaanitud akustiline kardin. Need tulevad ka uste ette. “Kahjuks paneb rahapuudus praegu piirid lava tehnilise varustuse soetamisele. Teises järjekorras on tulemas elektrilised stanged nii lavale kui ka saali, projektor ning suur ekraan,” teab mees.
Teise korruse keemia- ning füüsikaklassides ja laborites on vajalik varustus olemas. Viimased tööd (kraanikausside ühendamine, osa mööbli ja kappide paikapanek) on veel ootel. Paigas on ka tahvlid koos projektoritega. Sisekujunduses on kasutatud punakaid toone. Neid võib näha seintel, sammastel, lauajalgadel ning ka valgustitel. “Koridorides on seinte ääres istmed ning nurkades ka pehmed istumiskohad,” ütleb Pukk.
Kolmandal korrusel toimetavad samuti klassid. Täpsemalt saab seal õppida valdavalt kauneid kunste. Korrusel asub üks kahest õpetajatetoast ning ka direktori kabinet. Pööningul on aga tehnilised ruumid.
Saku koolihoone arvudes
• Teaduse 1 hoone ehituslik maksumus on 5 140 000 eurot. Sellest tasus vald 4 070 000 ja AS Saku Maja 1 070 000 eurot. Sisustus (koos pisiparandustega) maksis kokku 385 000 eurot. Hind hõlmab ka IT-vahendeid. Söökla köögi sistus maksis ligi 45 000 eurot.
Summad sisaldavad ka käibemaksu.
• Projekteerija: Robert Mirski, Esplan OÜ.
• Ehitaja: Nordlin Ehitus OÜ ning ehitusjärelevalve P. P. Ehitusjärelevalve OÜ.
• Sisekujundus: Gerly Grünbaum, G.G Kujundus OÜ.
