Andres Tohver: Millised ujumiskohad on Harjumaal kõige populaarsemad?

Tarmo Klooster: Seoses ilusate suveilmade jätkumisega ja veekogude temperatuuri tõusuga on veekogude külastatavus tõusnud. Harjumaa on suur ja lai. Inimesed käivad ujumas, kus vähegi veesilma on. Kuigi Harjumaal on palju ujumiseks ja puhkamiseks kasutatavaid veekogusid, on ainult üks ametlik supluskoht lisaks Tallinna randadele. Selleks on Vääna-Jõesuu rand. Ametlik supluskoht tähendab seda, et tervisekaitseamet teostab järelevalvet nende ujumiskohtade üle: kontrollib vee kvaliteeti, ujumiskohad on hooldatud, on olemas riietumiskabiinid, prügikastid jne. Osades mitteametlikes kohtades võetakse samuti veeproove, kuid nende kohtade üle järelevalvet ei tehta.

Milliseid õnnetusi on tänavu suplejatega Harjumaal juba juhtunud?

Selle aasta esimese kuue kuuga on terve Eesti peale kokku uppunud juba 19 inimest, see on kolm inimest rohkem kui eelmine aasta samal ajal. 95% veeõnnetustes hukkunutest olid meessoost (18) ja kahjuks oli neist üle poole (58%) tarvitanud alkoholi. Kahjuks puudub vetelpääste väljapool Tallinnat kõigis Harjumaa randades ning inimeste turvalisus sõltub nende endi käitumisest. Kui kohalik omavalitsus ei ole vetelpäästest huvitatud, ei leia raha selle tarvis, siis seda ei ole. Vetelpäästet oleks siiski vaja enamkülastatavates randades nagu Vääna-Jõesuu, Kloogarand ja Laulasmaa, kus rahvas põhiliselt käib.

Mida teha, et suplus kuumal suvepäeval oleks võimalikult turvaline?

Seoses sellega kordaks üle ka veeohutuse algtõed. Ära mine vette alkoholijoobes ning ära lase ka oma akoholi tarbinud kaaslast vette. Ära hüppa vetta tundmatus kohas. Kahjuks saab igal aastal palju noori inimesi viga selle tõttu, et nad ei veendu enne ujuma minekut ujumiskoha ohutuses. Ära hinda oma võimeid üle, uju piki kallast ning sellisel sügavusel, et vajadusel saab jalad põhja toetada. Kõige ohutum on supelda selleks ettenähtud kohtades, kus on olemas vetelpääste ning järgida elementaarseid ohutusnõudeid.