Aiatööd ja aiaelanike toitmine ei saa käia kuupäeva järgi – kõike tuleb teha ilmastikuolusid silmas pidades. Talvisest aiast rääkides võiksid aiahuvilised teada kahte mõistet: talvekindlus ja külmakindlus. Taimede külmakindlus on taime vastupidavus külmale, talvekindlus aga näitab kohanemiskindlust heitlike talvetingimustega.
Väga sageli saab taimedele saatuslikuks külma ja sula vaheldumine või raske ja vettinud lumi koos liigniiskusega, mitte suured miinuskraadid. Taimi planeerides ja nende kohta infot otsides tasub seda teada ja sellega arvestada.
Liigne agarus teeb kahju
Liiga varajane katmine teeb taimedele suure karuteene, nagu ka kevadine agarus hakata tegutsema kohe, kui päike väljas. „Näiteks elupuud külma ei karda ning katmist ei vaja. Pika ja/või kõrge heki puhul on seda raske ka korraldada. Talvel tuleks vaid jälgida, et oksad lumeraskuse all ei murduks või maha ei painduks ning ettevaatlikult lumekuhjad eemaldada,“ soovitab Juhani puukooli sisuturunduse projektijuht Maris Jakobson (pildil).
„Küll aga on elupuuhekki kindlasti vaja kaitsta kevadpäikese eest, mis teeb taimedele väga palju kurja. Kõlab ehk kummaliselt, aga elupuuhekk läheb välja päikese, mitte külma pärast,“ toonitab ta. Päike äratab elupuud talveunest, kuid maapind on veel jääs ning taimed ei saa pinnasest vett ja okkad kuivavad.
Praegu on maa veel külmumata ning väga hea aeg, et paika panna tugikepid/vaiad või ehitada konstruktsioon, millele varjutuskangas toetuda saaks, et taime ja kanga vahele jääks õhuruumi – see on väga oluline. Kangas pannakse peale enne lume tulekut, aga hiljemalt jaanuari keskel või lõpus. Kangast hoitakse peal kuni maapinna täieliku sulamiseni ja see võib mõnel aastal aega võtta isegi kuni mai alguseni.
Roosid tuleb katta õigel ajal
Talveks on vaja katta enamik roosidest, välja arvatud pargiroosid ja Kanada roosid. Kõige lihtsam ja levinum viis selleks on kuhjata taime ümber 20–25 cm kõrgune mullahunnik ja see pealt kuuseokstega kinni katta. Kuuseoksad aitavad lund koguda.
„Muldamiseks tuleb kindlasti mulda juurde tuua, mitte juurte pealt üles kraapida. Kui oma aia muld on selleks liiga raske ja savine, tuleks kasutada kerget aiamulda, turvast või kooremultši. Need kõik saab kevadel peenrasse laiali ajada,“ soovitab Jakobson. Enne muldamist tuleks ära lõigata ka kõik puitumata varred ning eemaldada lehed.
Liiga hoolas rooside katmine ehk ülekatmine ebasobivate materjalide või liiga rohke materjaliga põhjustab vettimist ja haudumist ning taim hukkub. Hallituse ärahoidmiseks tuleb jälgida, et taim ei jääks ummuksisse – õhk peab katte all liikuma. Taimede katmise korral – mitte ainult rooside puhul – peaks taimele jääma n-ö õhuava ehk võimalus värske õhu saamiseks.
Ükskõik mis taimega tegu, parim külmakaitse on kohev lumi. Lund tasub kuhjata nii puude kui ka põõsaste juurtele (mis võivad okstest ulatuda kuni kaks korda kaugemale) ning püsikupeenardele.
Kaitse teravate hammaste eest
Jäneste ja kitsede kõrval armastavad noorte puude koort ka hiired ning kahju, mida loomad puudele tekitada võivad, on üsna märkimisväärne. „Kõige lihtsam on viljapuutüvesid kaitsta spetsiaalse plastikust tüvekaitsega. Neid on istikuärides saada mitmes värvis, eri kõrguse ja läbimõõduga ning ka hind on soodne,“ kõneleb Jakobson. Tüve ümber võib aga mähkida ka kangast, džuutpaela, ajalehti, heledat paberit või kuuseoksi. Kaitse peaks ulatuma maapinnast piisavalt kõrgele ja olema kindlalt kinnitatud. Kate tuleb eemaldada kevadiste ilmade soojenedes. Mis veel oluline – lisaks loomade kahjustuste vältimisele kaitseb tüve mähkimine talvekahjustuste suhtes tundlikke noori ning äsja istutatud viljapuid ka külmalõhede, päikesepõletuse ja külma tuule eest.
Jakobsoni sõnul aitab näriliste kahjustuste vastu, kui talvel lumi tüve ümber kinni tallata. Liiga kõrged lumekuhjad tuleks aga laiali ajada, et loomad ei ulatuks sellele ronides oksi või tüve närima. Koorevigastused, nagu jäneste ja hiirte kahjustused või ebasoodsast talvest põhjustatud praod ja külmalaigud tuleks sulgeda, et nende kaudu ei pääseks kudedesse haigused. Avastatud kahjustused määritakse aiavaha või haavamäärdega, haava servad võiks enne noaga ka silendada ning juhul kui puit on pruunistunud, siis seda veidi kaapida kuni heleda osani.
HEA TEADA
Toeta loodust ja aita nõrgemaid
Eesti metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg soovitab aialindude toitmisega algust teha. Kindlasti pea meeles, et kui juba alustad, ei tohi enne stabiilselt soojade ilmade saabumist ühtegi päeva vahele jätta. Külmade ilmadega võib see maksta kellegi elu. Kindlasti eemalda rasvapallid plastikvõrkudest, et need kellegi jalgade külge takerduda ei saaks ning linnud endale plastosakesi sisse ei sööks!
Kui märkad ringi liikuvat siili või rändele minemata jäänud kurge, siis anna temast kohe teada Eesti metsloomaühingu infotelefonil 5632 2200 või kirjuta neile Eesti metsloomaühingu Facebooki konto sõnumitesse. Nii saad elude päästmisele kaasa aidata!
