Jaanuari alguses sulges AS Tallinna Vesi Harju maakonna purgimiskohad ehk kohad, kus saab reovett ja fekaale kanalisatsiooni lasta. Nüüd tuleb fekaalivedajatel sõita Tallinna, kus on avatud kaks purgimiskohta. Kuid lepingute alusel ei tohiks seda teha. Fekaalivedajate tulevik on tänasel päeval tume.

Maaleht kirjutas ülemöödunud nädalal, et kogu Harjumaa solk tuleb alla lasta sisuliselt ühest august. See ei vasta tõele. Keskkonnaameti andmetel on Harjumaal avatud kaksteist purgimiskohta, mis asuvad Suurupis, Keila-Joas, Keilas, Paldiskis, Viimsis, Raasiku vallas, Vaidas ja kolm tükki Kuusalu vallas. Maalehes oli märgitud kaks purgimiskohta Tallinnas: Raba ja Paljassaare tänaval.

Harju fekaalivedajate peamiseks mureks on asjaolu, et Tallinna Vesi sulges neli purgimiskohta: Suur-Sõjamäel (Tallinnas), Irus (Jõelähtmes), Kaldal (Keilas) ja Harkus. Nüüd saavad fekaalivedajad kasutada ainult Tallinna purgimiskohtasid, sest teised ei sobi. See aga on tõstnud teenuse hinda: pikenevad sõiduteekonnad ja purgimiskohtades tuleb järjekorras oodata.

Võrreldes Tallinna Vee purgimiskohtadega ei ole praegu Harjumaal avatud kohad nii suured, et suudaksid vajalikus mahus solki vastu võtta ja seda töödelda. Fekaaliveo ettevõtjate sõnul ei olegi need väärt kandma purgimiskoha nime. Nimetatud kohtadele on välja jagatud üksikud load ja tegevus toimub väikeses mahus. Näiteks Keila-Joa purgimiskoht ei suuda töödelda piirkonna 200 m3 reovett ja suurem osa tuleb ikkagi Tallinna viia.

Kuusalu Soojuse tootmisjuhi Tanel Tõnsau sõnul ei ole aga fekaaliveole kehtestatud piiranguid. See-eest aga jälgitakse, mida täpselt veepuhastusse tuuakse. Erilise tähelepanu all on tööstussolk.
Alates käesolevast aastast peavad fekaalivedajad viima solki kas Raba tänava või Paljassaare tee purgimiskohta. Paljassaare tee asub Põhja-Tallinnas. Et selleni jõuda, tuleb fekaaliautodel sõita kindlat teed pidi, sest pealinnas ei saa veoautod kõiki tänavaid kasutada. Enamik solgivedajaid tuleb Raba tänavale, sest see jääb Laagri külje alla. Kuigi sinna on lihtsam ligi pääseda, tekivad seal järjekorrad.

Märgatav hinnatõus

Nüüd ongi Harju inimesed, kelle majapidamised ei ole ühendatud ühisveevärgiga, silmitsi hinnatõusuga. Facebooki kommuunis on Harku valla elanikud avalikult arutlenud fekaaliveo hinnatõusu üle. Üks elanik ütleb, et hinnad on kahekordistunud. Kui enne tuli 10m3 eest maksta 30–50 eurot, siis nüüd on hinnaks 60–100 eurot. Lisaks tuleb arvestada suurema ooteajaga. “Kui enne sai helistades kas samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval, siis nüüd ootasime 3–4 päeva,” kirjutas üks vallas elav proua 13. jaanuaril.
Majapidamisi, mis ei ole ühinenud valla ühisveevärgiga, on palju. Mõnel majapidamisel ei ole võimalust ühineda. Kas veetrass ei ulatu hooneni või on selleks muud (finantsilised) põhjused. Nüüd on tekkimas hirm, et kuna fekaaliveo äraviimise hind on tõusnud, hakkavad inimesed ise otsima võimalusi, kuidas solgist lahti saada. Näiteks võidakse hakata solki laskma metsa alla. See aga rikuks keskkonda ja inimeste joogivett. Kui nii peaks juhtuma, siis see on vastupidine tulem sellele, mida Tallinna Vesi on purgimiskohtade sulgemisega taotlenud: eesmärk oli muuta elamiskeskkond puhtamaks ja tõsta selle väärtust.

Liiklus on tihenenud

Eelmise nädala teisipäeva keskpäeval oli Paljassaare tee purgimiskoht veoautodest tühi. Käies territooriumil ringi, oli esmapilgul raske märgata purgimisauku. Kuna territooriumil toimusid torustiku parandustööd, ei osanud arvatagi, et üks üksik lahtine kanalisatsiooniauk ongi viimaste nädalate suur tüliõun – purgimiskoht.

Kell 12.10 oli esimene auto platsis, et solki auku lasta. Kell 12.20 oli autosid juba neli, kolm neist tegelesid fekaaliga ja üks reoveega. Fekaaliautojuhid ei olnud nõus rääkima, mis piirkonnast nad tulevad ja mitmes tühjendamisring oli käsil. Ideaalis mahub korraga oma paaki tühjendama kaks veoautot, et teistele jääks parajalt ruumi manööverdamiseks. Tuleb tõdeda, et suurt haisu territooriumil ei olnud, vaid siis, kui toimus tühjendamine.

Harju Elule rääkis üks fekaaliveo ettevõtte juht, kes palus anonüümsust, et Tallinna Vee ettekirjutiste tõttu on hinnad tõusnud 70–100%. Teatud püsiklientide puhul on hinnatõus jäänud 50–60% juurde, aga seda põhjusel, et kliendid asuvad purgimiskohtadele suhteliselt lähedal.
Kuid ettevõtja sõnul on olukord võtmas uue pöörde. “Eelmisel nädalal jõudis fekaaliveo ettevõtjateni kiri Tallinna Veelt. Seal öeldakse, et uute lepingute põhjal võib vett purgimiskohtadesse tuua Tallinna Vee haldus- või tegevusalalt. See tähendab seda, et kogu ülejäänud Harjumaale peame mingist hetkest hakkama ei ütlema,” rääkis ettevõtte juht. Ettevõte oli juba loobunud näiteks Laitse teenindamisest, sest tulla sealt paagitäiega Tallinna maksab 100 eurot.

Kui solki peaks toodama mujalt kui Tallinnast, ähvardab ettevõtet 10 000-eurone trahv. Kõik Harjus tegutsevad fekaalivedajad on väikesed, 1–2 mehe osaühingud, mis on liisinud endale paar veoautot. “Ettevõtete jaoks tähendab see sisuliselt hingekella löömist,” võttis fekaaliveoga tegelev juht olukorra kokku.

Tegelikult kehtib keeld juba esimesest jaanuarist, aga solki veetakse ikkagi maakonnast pealinna. Praegu oodataksegi, kes on esimene lammas, kellele trahv lajatatakse.

Hinnanguliselt on kogu Harjumaa fekaali kuumaht vähemalt 100 000m3. Igakuiselt tuleb solki suurtes kogustes ära viia Tallinna külje alt – näiteks Laagrist ja Jürist. Anonüümsust palunud ettevõtja sõnul on sealsed eramud ja uuselamurajoonid üles ehitatud mahutitele. Vaid mõni üksik on ühendatud veevärgiga.

Teenust polegi vaja

Tallinna Vee praegusesse tegevuspiirkonda jääb Tallinn, Saue linn, Harku valla idaosa ja Maardu. Seega on küsimus, mis saab teistest piirkondadest? Näiteks tuleb igapäevaselt suur kogus solki Saku vallast. Praegu sõidab Saku vahet neli autot, kes teevad päevas umbes nelikümmend sõitu ehk veavad 400 m3 solki. Nagu ilmnes Maalehe artiklist ja Harku valla elanike mõttevahetusest, on ka fekaalivedajad kindlad, et inimesed hakkavad paratamatult solgiga ise tegelema.

Kui Tallinna Vee leping peaks rakenduma, siis ohustab Harjumaad solgiuputus. Maakond on raskemas olukorras ka seetõttu, et siinne pinnas on valdavalt paekivi ja (reo)veel ei ole kuskile minna. Oletatava stsenaariumi kohaselt annaks keskkonnaministeerium siiski Tallinna Veele käsu tühistada keeld ja solgi vastuvõtmine jätkuks praegusel viisil.

Tegelik olukord ilmneb kesksuvel, kui inimesed on end suvilates sisse seadnud. Samas eeldavad fekaaliveo ettevõtjad, et ehituspoodides tõuseb jõudsalt solgipumba läbimüük. “Olukord hakkab sarnanema lumistele talvedele, kui poes ei olnud lumelabidaid müügil,” ütles anonüümsust palunud juht.

Musta äri aeg möödas

Üks tõlgendus tekkinud olukorrale on Tallinna Vee otsus luua purgimiskohtades kord majja. ASi Tallinna Vesi tootmisdirektor Aleksandr Timofejev sõnul oli oluliseks põhjuseks, miks oli vaja teha muudatusi solgi käsitlemisel, kaebused, mis tulid nii ettevõttele, keskkonnaametile kui ka keskkonnainspektsioonile. “Teenuse osutamine ei toimu vastavalt nõuetele. Avatuks jäänud purgimiskohad on tehniliselt sobivaimad ning asuvad kõige kaugemal eluhoonetest, sotsiaalasutustest ja terviseradadest. Need asukohad on valitud ka nendele piirkondadele, kus on enim kliente, kes ei ole täna ühendatud ühiskanalisatsiooniga,“ ütles Timofejev.

See on keerulisemaks muutnud tegutsemise fekaalivedajate jaoks, kes said oma paagitäie salaja ja tasu maksmata kuskile ära valada. Ettevõtjate sõnul ei saa välistada, et midagi sellist ei ole toimunud. Teatakse rääkida Maardu–Muuga kandis tegutsevatest meestest, kes kasutasid vana Vene tehnikat ja viisid solgi “mustalt” minema. Ettevõtjate sõnul on tänased maakonna tegijad ausad.

Pigem näevad ettevõtjad siin Tallinna Vee tegemata tööd. Aastaid polnud purgimiskohtadel lugejaid, regulatsioone ja kaameraid. Antakse hävitav hinnang, et võrreldes Põhjamaadega on meie veepuhastus samasuguses olukorras kui 1980ndatel. “Vahe on selles, et inimesed on endale soetanud kaasaaegsed septikud ja mahutid. Mis puutub reovee käitlemisse, siis seal ei ole 30 aastaga midagi muutunud,” ütles fekaaliveo juht, kellel on enda sõnul kogemusi Põhjamaadest.

ALEKSANDR TIMOFEJEV
ASi Tallinna Vesi tootmisdirektor

AS Tallinna Vesi ei ole määratud vee-ettevõtteks kogu Harjumaa piirkonnas. Seega on meie kohustuseks võtta vastu Tallinna ning osaliselt seda ümbritsevate piirkondade reovesi. Küll on tõsiseks murekohaks see, et juba praegu on nii suur mõju elanikele, mistõttu on hästi oluline leida konstruktiivne lahendus. Tarbija jaoks on kujunenud probleemiks hinnatõus, mis on aga suuresti tingitud ka teenusepakkuja sõidust edasi-tagasi. Samas on ilmselgelt ebamõistlik näiteks Laulasmaalt või Maardustki reovett Tallinnasse vedada, kui selleks on tegelikult olemas lähemal asuv alternatiiv.
Täna on kindlasti vedajaile “murekohaks” eelkõige karmistunud järelevalve. Seda teemat arutame edasi Eesti Vee-ettevõtete Liiduga, kaasates ka teised Harjumaa vee-ettevõtted, leidmaks mõistlikku lahendust. Meie jaoks on olulisim, et reovesi jõuaks puhastusse ning et ka tarbija saaks olla kindel, et “kaup” jõuab selleks ettenähtud kohta.