Tallinna vangla võtab 1. detsembrist kasutusse uued hooned Rae vallas Soodevahe külas. Vangid saavad kolitud jõuludeks. Peatöövõtja oli Fund Ehitus OÜ ning rajamine algas tunamullu jaanuaris. Lisaks vanglale on olemas kinnipidamiskeskus-arestimaja, ülejärgmisest nädalast saab mõlemasse kohale ka liinibussiga.
Tallinna uue vangla iseloomustuseks sobib ilmselt kõige paremini arv 71 200. See näitab kogu rajatise brutopinda ruutmeetrites. Narvas asuvas Kreenholmi vabrikukompleksis on praegu vaba pinda umbes 300 000 ruutmeetrit. Uue vangla aadress on Soodevahe küla, Linnaru tee 5.
Vähem kui kuu aega enne üleandmist justiitsministeerumile tegi ASi Riigi Kinnisvara (RKAS) projektijuht Tarmo Mändmets Harju Elule hiigelkompleksis ringkäigu. “Praegu käib veel sisustamine. Aga võib öelda, et vangla on ehituslikult valmis,” ütleb Mändmets.
Vaatamata ülikuivale suvele on vanglaõues kasvavas isegi muru. Valmis on spordiväljak, meeste- ja naiste eluplokid, töökojad, spordisaal, katlamaja ning kõik muu vajalik. “Lõpp paistab. 1. detsembriks peab RKAS kõik Tallinna vanglale üle andma. Nemad hakkavad siin toimetama. Kinnipidamiskeskus-arestimaja on ka valmis,” lisab Mändmets.
Kuigi vangla on üldiselt askeetlik ning midagi suurt sealses sisekujunduses ette võtta ei saa, on hoonetes nii mõndagi erilist. Näiteks ehitati keldrisse lasketiir vangla töötajatele. See on 25 meetrit pikk ning tiirus on neli rada.
Uut toidujagamises
Loomulikult ei saada läbi köögi ja söögijagamise ruumideta. Tarmo Mändmets näitab, et ruumis on kümneid metallist ja ratastel kappe, millega toitu veetakse. “Tegemist on termokäruga, milles üks pool on sooja ja teine pool külma toidu jaoks. Toit transporditakse kärudega kambritesse,” seletab Mändmets. Tema teada on selline toidujagamise süsteem Eestis teine. “PERHi Mustamäe korpuses on selline kasutusel,” ütleb ta.
RKAS-i projektijuht Tarmo Mändmets proovib, kuidas kambriuks ja selle lukustus töötab. Tavalistest kaheinimese kambritest erinevad emade ja laste toad. Kambrites on puitu, täpsemalt vineeri kasutatud vaid lauakattena. Kõik ülejäänu on betoonseinte vahel vaid metallist. “Emade-laste toad on rõõmsamad. Nendes on puitvoodid ja madratsid, lastevoodid ja mähkimislauad. Veidi hubasem on kööginurk ning olemas on vannituba,” näitab mees ruume. Lapsed elavad koos emadega vanglas kuni neljanda eluaastani.
Käiakse maa all
Valminud on ka vangla kabel, mis pühitsetakse koos kompleksi avamisega 21. novembril. Põrandale on ehitatud isegi väike bassein, mille sügavus on 1,3 meetrit. “Tavapäeval on bassein luugiga suletud. Ristimise ajal avatud ning basseini saab trepist,” seletab Tarmo Mändmets.
Paljud vangla hooned on ühendatud tunnelitega. Kui palju neid meetrites kokku on? “Poolteist kilomeetrit kindlasti. Pikim tunnel on ligi 200-meetrine, see läbib nelja maja ning on kahepoolne,” arvutab Mändmets. Uksi on Mändmetsa sõnul kogu kompleksis rohkem kui tuhat. Ainuükski meeste kambreid on 512 ja naistekambreid 92.
Millal alustatakse vangide kolimist ning kui kaua see aega võtab? “Vangide kolimisega alustatakse detsembris. Turvakaalutlustel me kolimist kirjeldada ei saa. Kuid jõuludeks on vangid uude vanglasse üle viidud,” ütleb justiitsministeeriumi vanglate pressiesindaja Leanyka Libeon.
Tema sõnul kolivad uude kohta Magasini tänava vanglas viibivad vangid, Maardu avavanglas viibivad vangid ning ka Tartu vanglas viibivad lastega emad.
Uude Tallinna vanglasse kolib üle kogu personal. Samuti ootab vastvalminud Tallinna vangla oma ridadesse ka täiendust. “Vanglaametnike tingimuste ja ülesannete kohta on info leitav aadressilt www.vabadusevalvur.ee,” ütleb Libeon.
Arestimaja ning bussiliin
Sarnaselt vangla kolimisele viiakse Rae valda üle ka siseministeeriumile alluv kinnipidamiskeskus ja arestimaja. Põhja prefektuuri arestimaja juht Vambo Oolberg ütleb, et praegu antakse uuele kinnipidamiskeskusele viimane lihv. Kolimine toimub detsembri alguses. “Kinnipidamiskeskust ja arestimaja ei liideta Tallinna vanglaga – uus hoone asub küll Tallinna vangla kinnistul, kuid on siiski täiesti eraldiseisev hoone ning seal töötavad jätkuvalt PPA teenistujad,” selgitab Ooberg.
Harkus asuv väljasaatmiskeskuse hoone vastu tunneb ministeeriumi kinnitusel huvi Harku vald. Lõpliku kinnistu munitsipaalomandisse taotlemise otsustab novembri lõpus vallavolikogu.
Et linnaliinide bussid Soodevaheni ei sõida, siisa avatakse 19. novembrist maakonna bussiliin nr 160 “Initsiatiiv tuli vanglalt. Uus bussiliin alustab tööd 19. novembrist. Liini algpeatus on Balti jaamas ning marsruut kulgeb Vabaduse väljaku, bussijaama, Peterburi maantee ja Paneeli tänava kaudu uue vanglani,” ütleb Libeon.
