2016. aasta alguses ehitusega alanud Tallinna vanglakompleks peab valmima järgmise aasta augustiks. Lõplik üleandmine riigile toimub aga tuleva aasta detsembris. Tänaseks on peaaegu kõikide hoonete karbid valmis ning nendes tehakse sisetöid. Samuti töötab katlamaja, mis kütab kogu vanglakompleksi.
Eesti kolmas kaasaegne vanglakompleks ehk Tallinna vangla Rae valla Soodevahe külas sai nurgakivi mullu 20. septembril. Viimati kirjutas Harju Elu ehitusest tänavu kevadel. 28. aprillil jõuti 2016. aasta alguses alanud ehitustöödega nii kaugele, et peeti tähtsat vahefinišit ehk sarikapidu.
Täpselt seitse kuud hiljem ehk 28. novembril on hiigelkompleksi ehitusel pilt rõõmustav. Kadunud on Peterburi teelegi paistnud tornkraanad. Enamuse hoonete karkassitööd on lõppenud. Käib vaid kahe elukorpuse vahel asuva toitlustus/õppehoone ning selle otsas asuva kabeli hoone karkassi ehitus. Teistes korpustes tehakse siseviimistlust, paigutatakse kambrimööblit ning muud vajalikku või puhastatakse ruume.
Katlamaja töötab ning ruumides on vaatamata jahedale sügisilmale mõnusalt soe. Ehituslikult peab kogu vangla ning selle kõrval asuv arestimaja/väljasaatmiskeskus olema valmis uue aasta augustis.
Kontrollitakse kõike
Harju Elule teejuht olnud Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ehituse arenduse projektijuht Tarmo Mändmets ütleb, et hoonetes on põhiliselt põrandküte ning radiaatoreid vanglas on vähe. Kõrgeim rajatis ehk tervelt seitsmekorruseline on vangla pääslahoone. “Siit hakkavad käima sisse vanglaametnikud ja külastajad. Toimub ka turvakontroll. Hoones on ametiruumid,” ütleb Mändmets.
Pääslahoones on ka autode lüüsid. Kõik sõidukid sisenevad suurde halli, kus asub kanal. Sellest saab kontrollida autode põhju. “Pääsla on peaaegu valmis. Selle katuselt saab hea pildi, mis on olemas ja mis pooleli,” räägib Mändmets.
“Kokku on neli hoonet 90-protsendiliselt valmis. Montaaž on pooleli nende vahel asuvas toitlustus- ja õppehoonel. Selle ühte nurka ehitatakse Tallinna vangla kabel. Katuselt on näha ka koertehoone koos harjutusväljakutega ning katlamaja. Seal köetakse ainult vanglat ja arestimaja/väljasaatmiskeskust. Tulevased tööstushooned ja muud arendussed vangla katlamajast sooja ei saa,” ütleb projektijuht. Vanglas on valmimas ka spordisaalid ja muud abiruumid.
Liikumine käib tunnelis
Kui Eesti vanemates vanglates on liikumine eri hoonete ja korpuste vahel käinud maa peal, siis uutes vanglates on selleks tunnelid. Mändmets ütleb, et maa peal tehakse vaid hooldustöid, pügatakse muru ja lükatakse lund. Lisaks on maa peal ka spordiväljakud. “Põhimõtteliselt toimub vanglametnike töö niimoodi, et riietud pääslas ning jopet pole vajagi selga panna. Korpusest korpusesse saab liikuda ju tunnelis, kus on sõltumata aastaajast soe ka kuiv,” ütleb Mändmets.
Enamuse elukorpuse kambrite uksed on suletud, sest nendes on värskelt valatud epo-põrand ning see tahab kuivamist. Mõned kambrid on siiski vaadata. Luksust nendest loomulikult otsida ei tasu. Kaks magamiskohta, tualett ning lihtne laud. Valminud on ka koridorid ja muu vajalik. “Meeste korpused on kokku umbes neli korda suuremad kui naiste omad,” lisab Mändmets.
Edenenud on ka arestimaja/väljasaatmiskeskuse hoonetekompleks. See asub vanglast veidi eemal ehk teisel pool kinnipidamisasutuse aeda.
• RKAS ja Fund Ehitus OÜ sõlmisid 2015. aasta novembris uue Tallinna vangla ehituse peatöövõtulepingu summas 73,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Projekti koostasid arhitekt Indrek Saarepera ja AS Amhold.
• Ettevalmistustööd ja ehitus algasid kevadel 2016 ning nurgakivi sai paika 20. septembril 2016.
• Sarikapeoni jõuti tänavu 28. aprillil, ehitus saab valmis tuleva aasta augustis. Hooned valmivad kambertüüpi vanglana. Kompleksis on 14 hoonet ja suletud brotopinda kokku 61 000 ruutmeetrit.
• Eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit meessoost ning 92 kambrit naissoost süüdimõistetud ja vahistatud isikute jaoks. Vanglasse on kavandatud kokku 1208 statsionaarset kohta.
• Otsus vangla ehitamiseks Soodevahe külla langetati aastal 2010. Varem kaaluti kompleksi rajamist ka Maardusse ning Rummu asulasse.
Oikumeeniline kabel
- Tallinna uue vangla kabel tuleb oikumeeniline ehk üldine kristlike usundite jaoks. “Ka senised kabelid on sisustatud selle põhimõttega, et sisekujundus oleks erinevaid konfessioone arvestav. Ehk et statsionaarsed suurelemendid (altar, kõnepult jms) oleksid võimalikult lihtsad. Kirikute eriomased elemendid paigutatakse kohale konkreetse konfessiooni jumalateenistuse ajaks, näiteks õigeusukirikule omane ikonostaas tuleb teisaldatav. Kabelite kujunduspõhimõtted on heaks kiitnud Eesti Kirikute Nõukogu,” ütleb vanglate pressiesindaja Leanyka Libeon.
- Mittekristlikku usku inimesed ei soovi sageli oma palveteenistusteks kasutada kristlastega samu ruume. Seega saavad nad uues Tallinna vanglas kasutada kabeli kõrval asuvat grupitööruumi.
- Sarnaselt teiste Tallinna vangla ametnike ja töötajatega viiakse ka kaplanid uude vanglasse üle ja teenistus jätkub seniste põhimõtete järgi: suuremate kirikute vaimulikud on vanglas kaplanitena teenimas, väiksematesse uskkondadesse kuuluvaid kinnipeetavaid aitavad teenida vabatahtlikud.