93 aastat on hipodroom tegutsenud Tallinnas Paldiski maantee ääres. Lähiajal kolitakse see Saku valda, kus hobuspordi arengu jaoks on paremad tingimused.

Mürarikka liiklussõlme naabrusse jääv Tallinna hipodroom elab vaikset ja unnesuikunud elu. Roostes piirdeaiad, mureneva betooniga tribüün, kila-kola traaviraja ääres.

Raja keskel ovaalsel muruväljakul jooksevad kriketimängijad, kelle suust kostub nii eesti- kui ingliskeelseid hüüatusi. Üksik tehnikahuviline lennutab drooni, mille ta ise on kodus juppidest kokku pannud.

Napib vahendeid

Estonian Business Schooli turunduse ja suhtekorralduse alal magistrikraadiga lõpetanud Jüri Järv (42) töötab MTÜ Tallinna Hipodroom juhina alates 2012. aastast. “Spordibürokraadil ei ole vahet, mis ala ta juhib, on see siis suusatamine, korvpall või traavisport,” kommenteerib ta enda sidet hobustega.
Hipodroomi võistlusrada on 1060 meetrit pikk. “Traavlite treeningrajad on ka eemal metsas, mis ei ole küll meie territoorium, aga mida meie saame kasutada,” räägib Järv.

Hipodroomi viies hoones paikneb kokku üksteist talli. Hoonetest vanim on 1930. aastatest ja ehitismälestisena muinsuskaitse all. “Amortisatsioonikulu meil ei ole, sest need hooned on ammu amortiseerunud,” lausub Järv.

Hobusekohti leiab tallidest u 150, millest hobustega on kaetud pooled. Nendega tegeleb viis-kuus treenerit. “Omanikud toovad hobused treenerite juurde treeningule, maksavad hobuse ülalpidamise eest, treenimise eest pluss veel veterinaarkulud,” selgitab Järv.

Et hobusel oleks koht Tallinna hipodroomi tallis, korralik toitlustamine ja treener, kes temaga tegeleb, tuleb omanikul iga kuu välja käia 400-500 eurot.

Aastas korraldatakse hipodroomil 15 võistust, millest tänavu on peetud juba kümme, ära jäetud üks ja tulemas veel neli. Võistlusest võtab tavaliselt osa 30-50 hobust – kohalikke traavleid, aga ka kihutajaid Lätist ja Leedust – kellega sõidavad nii treenerid kui professionaalsed sõitjad. Võistluse sisse kuulub viis jooksu, iga jooksul vahele jääb paarkümmend minutit.

Tribüünidelt jälgib võistlust paarkümmend kuni paarsada huvilist. Totalisaatori ehk spordiennustuse kaudu panustavad nad kokku ca 500-1000 eurot, millest 80 protsenti läheb ennustuse võitjatele, ülejäänud 20 protsenti katab kulud võistluspäeva personalile.

“Kuna Eestis on väikesed auhinnarahad, siis siin ei ole väga säravaid hobuseid. Küll aga on vanemad hobused, kes on kuskil mujal oma võistluskarjääri lõpetanud. Nad tuuakse Eestisse, natuke veel nendega võisteldakse,” räägib Järv.

Üks sääraseid Tallinna hipodroomi vanakesi on 16-aastane ruun Hard Rock. Rahvusvaheline traaviliit vanemaid kui 12-aastasi hobuseid võistlustele ei lase. Hard Rock saab Tallinnas siiski võistelda, sest Eesti pole kõiki rahvusvahelisi traavinorme veel üle võtnud.

Eestisse tuuakse treenida ka Rootsi, Soome ja Norra noorhobuseid. “Siin on soodsam neid treenida ja see tase on treeneritele väga hea,” arvab Järv.

Tulevik Saku vallas

MTÜ Tallinna Hipodroomi aastane tulubaas on ca 125 000 eurot. Kulud jäävad samasse suurusjärku. Tulevikku nähakse siiski linnast väljas.

2006. aastal loodud uut hobukeskust arendava RevalGate Holding OÜ juhatuse liikmed on Jaan Manitski (74) ja Jaanus Mikk (53). Hobukeskus tuleks nende plaanide järgi Saku valda lausa 160 hektarile.

Saku vallavanem Tiit Vahenõmme (41) sõnul on vallas hobusekasvatajaid praegu kolm – kaks Kurtnas ja üks Tagadil. Vahenõmmele tutvustas Manitski hipodroomi Saku valda kolimise ideed 2008. aastal.

Miks langes liisk Saku kasuks? “Peale otsust kolida Tallinna hipodroom välja Tallinna linnakeskusest, hakkasime koos Jaan Manitskiga otsima sobivat kohta naabervaldades. Oluline oli, et hipodroom asuks Tallinnale võimalikult lähedal ning maatükk oleks paraja suurusega,” meenutab Jaanus Mikk.

“Sellise koha leidmine ei olnud lihtne ning läbi tuli kammida erinevaid kohti. Kohalikud omavalitsused tegid ka omapoolseid ettepanekuid. Parima kohana jäi sõelale Saku vallas asuv Lokuti küla piirkond. Viimase koha eeliseks oli selle suurus, terviklikkus ning ligipääsetavus,” selgitab Mikk.

Mis hinnaga ala osteti? “Hind ei olnud odav – oluliselt kallim kui keskmine põllumajandusmaa – ning soetati mitmes järgus mõned aastad tagasi,” jätab Mikk täpsed rahanumbrid enda teada.
“Detailplaneering on algatatud Maritsa, Konnapõllu, Karja, Paju, Krossi, Nõlva ja Pikametsa kinnistutel. Omanik on RevalGate Holding OÜ,” täpsustab Vahenõmm.

“Detailplaneeringu protsess on olnud tavapärasest keerulisem, kuna antud alal asetseb lähipiirkonda teenindav maaparanduse allvoolusüsteem ning vabariikliku tähtsusega turbamaardla. Tänaseks on need küsimused lahenduse leidnud ning planeering on lõppfaasis,” ütleb Mikk.

Millal Saku hobukeskuse detailplaneering ikkagi kinnitatakse? “Ma arvan realistlikult, et selle aasta sees. Keskkonnamõju uuringud on tehtud. Üldsusele tutvustamise voorud on ka kevade poole läbi viidud,” ütleb Manitski.

“Täna on keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess pooleli. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet ei ole avalikustatud,” lausub aga vallavanem Vahenõmm.

“Prognoos on, et Saku vald saab selle järgmise aasta alguses kinnitatud. Siis me saame seal alustada maaparandustöödega ja traaviraja ehitusega,” on Järv arendamistempo osas ettevaatlik.

Magus linnakrunt

Tallinna hipodroomil korraldatakse võistlusi 2017. aasta lõpuni. Kas aga Saku valda kolimise taga on üksnes soov traavisporti arendada?

19-hektariline Tallinna hipodroomi kinnistu kuulub Alfa Property OÜle, mille tagant leiab taas Jaan Manitski, aga ka Mats Gabrielssoni ja John F. Bootsmani. “Gabrielsson on ärimees, Bootsman professionaalne traavlite kasvataja,” selgitab Järv.

Arhitektuurivõistluse Tallinna hipodroomi krundi tuleviku osas võitsid juba 2009. aastal Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv, Mari Rass, Asko Uukado ja Johan Tali QP Arhitektidest. Detailplaneeringu vaidlustas kohtus Telliskivi Selts, aga jäi seal kaotajaks.

Tallinna hipodroomi kinnistule tuleva arenduse kogumahuks on QP Arhitektide nägemuses 244 000 ruutmeetrit, millest 111 000 on äri- ja kaubanduspind, 95 000 elamurajoon ja 38 000 sotsiaalala.
Teisel pool Paldiski maantee ja Mustamäe tee ristmikku kerkib Telia pilvelõhkuja. Tallinna hipodroomi krundil ei ole arendusega veel alustatud. On nimelt üks konks. “Me ei saa siit ennem ära minna, kui uus hipodroom on valmis ehitatud,” selgitab Järv arenduse mängureegleid.

Millal Saku rajatised valmivad? „Hipodroomi osa soovime valmis saada 2018, ratsakeskuse poole veidi hiljem,” räägib Jaanus Mikk. „Kogu hobukeskuse väljaehitamise investeering on ca 8 miljonit eurot.“

Kohalikud pigem poolt

Saku vallas tulevase hipodroomi kõrvale jääva Lokuti küla asukatel on hobustega omad kogemused, mis varieeruvad ülevoolavast rõõmust pelguse ja täieliku teadmatuseni.

“Väga ootame. Meil oleks hea ju siin vaatama minna tee äärde,” räägib Eevi Fintjakova (60). “Kunagi olen hobuse selga roninud, aga ilma valjasteta ja kukkusin maha,” räägib ta enda kogemuste kohta. “Mu tütar tegeleb ratsutamisega. Ta elab muidu Nissis ja käib ratsutamas Ruilas.”

“Isa oli tallimees, mina hobuseid kartsin. Kolhoosi hobused olid tal. Kui isa saatis hobuse koplisse, siis mina käisin ühel pool kadakaid ja hobune teisel pool. Muidu me paitasime küll hobuseid, aga kuidagi nii suured ja ettearvamatud olid,” meenutab Marie Matt (70).

“Olen täiesti hobustekauge. Nihukest armastussuhet, kiindumust ei ole,” räägib Meelika Lutter (39). “Ratsutada olen proovinud, aga sellega asi piirdub. Ma olen seda nii vähe teinud, et hea, et seljas püsisin. See kümme või viisteist minutit oli tore, aga ei taha rohkem.”

SAKU HOBUKESKUS

• Hobukeskuse peamiseks rajatiseks saab kaheksa rajaga 1000 meetri pikkune hipodroomi traavirada. Selle finišisirge äärde ehitatakse pealtvaatajatele tribüün, millega külgneb restoran. Keskuse külastajatele valmib 110 autot mahutav parkla.
• Hipodroomi lõunaküljele tulevad veterinaarkliinik ning kolme kompleksina tallid 225 traavlile. Tallide ligidusse on planeeritud liivakattega koplid, traavlite treenimiseks on ette nähtud kruusakattega treeningrajad.
• Hipodroomi põhjaküljele ehitatakse tallid 75 ratsahobusele, rajatakse liivakattega koplid ning kaks suurt treeningväljakut. Lisaks valmib kaks maneeži, et koolisõitjad ja takistussõitjad saaksid segamatult treenida.
• Põhjamaise mudelina üritatakse müüa hobutalusid, kus on võimalus ise hobuseid pidada ja lisaks keskuse rajatisi kasutada. Nõnda kerkiks hipodroomist lääne poole 21 hobutalu, igaüks keskmise suurusega kaks hektarit.
• Kirsina tordil lubavad arendajad hobukeskusesse ka ragbi-, kriketi-, rannavolle- ja jalgpalliväljakuid. Kuhu need täpsemalt tulevad, jääb ebaselgeks, sest hobukeskuse plaanil lubatu ei kajastu.