Peeter Volkovi sõnul tekitavad Harjumaa keskkonnale probleeme eeskätt Tallinna elanikud ja regiooni tööstus. 2015. aastal tuvastas keskkonnainspektsioon Harjumaal kokku 381 rikkumist, mille osas alustati väärteomenetlusi. Enim rikuti kalapüügiseadust.
Mis on Harju maakonna peamine probleem? „Tallinna elanike arv, mis paneb suure koormuse Tallinna ümbruse puhkealadele. Siin on ka tööstust, mis annab suure koormuse kogu sellele keskkonnale,“ vastab keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.
2015. aastal hoidis Harjumaal konkurentsitult esikohta kalapüügiseaduse rikkumine – 178 korral. Selguseta kuuluvusega püügivahendite osas tehti 87 protokolli, trahvida sai 158 kalameest kogusummas 12 120 eurot. Röövpüügiga tekitatud keskkonnakahju suuruseks hinnati 14 621 eurot.
Pahategijaid aitasid tabada muuhulgas lõhejõgede kontrollkavad. Lõhe ja meriforelli püügikeeld kehtib 30. oktoobrist 30. novembrini. Üheksa põhilist jõge, mida Harjumaa büroo kalakaitseinspektorid lõheliste kudemisajal valvavad, on Keila, Vääna, Vasalemma, Valgejõgi, Loobu, Jägala, Pudisoo, Pirita, Vihterpalu, lisaks veel mitmed ojad.
Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroos töötab 25 töötajat, kellest 16 on mehed ja 9 naised. „Vabatahtlikke kasutame eelkõige lõhe kudemisperioodil ja peamine suhtlemine käib 1-2 vabatahtlike juhiga, kes siis korraldavad omalt poolt Eesti Kalastajate Seltsi liikmete osalust reididel,“ ütleb büroo juht Monica Rand.
Keskmine trahv 192 eurot
Jäätmeseadust rikuti 86 korral. Trahvitud isikuid oli 51, ent trahvide kogusumma küündis 36 416 euroni. Jäätmeseaduse rikkumise eest trahviti seega keskmiselt kümme korda karmimalt kui kalade röövpüügi eest.
„Jäätmeseaduse rikkumised on väga erinevad – metsa alla või mujale loodusesse viidud jäätmehunnikud, jäätmete põletamine; jäätmekäitlusnõuete rikkumine – jäätmete käitlemiseks andmine selleks õigust mitteomavatele isikutele, ohtlike jäätmete käitlusnõuete rikkumine jne. Õigusrikkujateks võivad olla nii eraisikud kui ettevõtted,“ selgitab keskkonnainspektsiooni nõunik Leili Tuul.
Looduskaitseseadust rikuti 43 korda, mistõttu 32 patustajat pidid kukrut kergitama 5606 euro eest. „Kiputakse mootorsõidukitega sõitma kohtades, kus see on keelatud – kaitsealadel, metsa all ja veekogude kallastel, tehakse lõket ja telgitakse selleks mitteettenähtud kohtades,“ väidab Tuul.
Rikuti ka metsaseadust (22 korda), välisõhu kaitse seadust (20), veeseadust (18), jahiseadust (4), kiirgusseadust (3), keskkonnaseadustiku üldosa seadust (2), maapõueseadust (2), tööstusheite seadust (2) ja karistusseadustikku (1).
Välisõhuga ollakse rahulolematud Muuga sadama piirkonnas. „Muugal on ju see probleem, et kui need õliterminalid ennast kõik korraga käima panevad, siis see elukeskkond ei ole enam elatav, mis seal ümberrringi on,“ arvab Volkov.
Keskkonnainspektsiooni andmetel maksid Harjumaal 286 isikut trahvidena ühtekokku 73 192 eurot. Jagades trahvisumma väärteomenetluste koguarvuga (381), saame keskmiseks trahvisummaks 192 eurot. Pahategijate põhjustatud keskkonnakahju oli kokku 19 628 eurot.
Neljal korral algatati Harjumaal kriminaalasi: kahe juhtumi puhul oli põhjuseks ebaseaduslik metsaraie, ühel korral kemikaalijuhtum ja korra jäätmete vedu.
Kordagi ei rikutud Harjumaal aga loomakaitseseadust, pakendiseadust, tuleohutuse seadust ja vedelkütuse seadust.
Riigis kokku 1736 menetlust
Eestis tervikuna alustas keskkonnainspektsioon rikkumistega seoses 1736 menetlust, millest 1718 oli väärteo- ja 18 kriminaalmenetlused. Trahve määrati 1281 isikule summas 263 000 eurot, keskkonnakahju esialgseks kogusummaks arvestati 771 000 eurot.
Ka riigi tasandil oli peamiseks probleemiks kalapüüginõuete rikkumine (485 väärteomenetlust), millele järgnes jäätmenõuete rikkumine (339), jahiseaduse rikkumine (271) ja looduskaitseseaduse rikkumine (255).
