Juba teist talve näeb Riisipere kortermajade vahel väikesel veekogu sõpruskonda, kes ujub seal sügisest kevadeni ja suvelgi. “Pole ühtegi põhjust, miks ei peaks taliujumisega tegelema. See ei maksa midagi, võtab vähe aega ja garanteerib hea tuju ja mõnusa enesetunde,” on ujujad kindlad.

Saue vallas Riisipere halduskeskuses töötav Sille Simson alustas talijujumisega kevadel 2018. Tänaseks on Sille Simson juba piisavalt kogenud ning osales 12. detsembril juba mitmendat korda taliujumise Eesti meistrivõistlustel. “Sajas meetris vabalt sain hõbemedali.

Eelneval kahel aastal olen võistlustelt toonud kaks pronksmedalit 50 meetri vabaujumises,” räägib ta.

Vahetult pärast meistrivõistlusi vastas Sille Simson Harju Elu küsimustele.

Kuidas jõudsite taliujumise juurde?

Minust sai harrastaja tänu Haapsalu sõprade pealekäimisele. Tekkis uudishimu, et kas tõesti on siis nii vahva kui nad räägivad. Samas oli kahtlus, kas saan ikka sellega hakkama. Saunalaval tuli jutuks talisupluse mõju tervisele ja sealt omakorda kasvaski välja minu diplomitöö teema. Selleks, et saaksin kirjutada lõputööd veenvalt, oli mul vaja asi omal nahal ära proovida.

Riisipere kortermajade vahel väikeses veekogus on suplejate paradiis. Foto erakogu 

Ilma erilisi eesmärke seadmata hakkasin 20. mail 2018 ujuma ja nii iga päev kuni 20. maini 2020. Et oleks mingi mõõdupuu, siis ujusin iga kord 100 tõmmet. Ka siis, kui jääauk oli väike.

Milline vahe on taliujumisel ja -suplemisel ning kumb teie olete?

Tallinna ja Pärnu Taliujumiskeskuse juht Hannes Viherpuu selgitas mulle ükskord sedasi: “Karastamise all mõtleme a) üldist karastamist näiteks teadlikult aken lahti magamistoas, b) külma veega pesuruumis kastmise läbi karastamine, c) taliujumine ehk talvel teadlik avaveekogus ujumine. Taliujumine on vees liikumine. Kui ei ole põhja ja toimuvad ikkagi liikumisliigutused punktist A punkti B. Ujumine on kordineeritud liikumine vees. Suplus on pärit eelmise sajandi algusest, kus inimesed ei osanud ujuda. Käidi jalgupidi vees ja kasteti end vette.”

Mina olen taliujuja. Ehk ma ujun punktist A punkti B, mitte ei kükita korraks vette.

Kas mäletate esimest reaktsiooni, kui sukeldusite 3–4-kraadisesse vette?

Üldiselt ei sukelduta 3–4-kraadisesse vette, vaid minnakse rahulikult. Sukelduda võib küll, aga pigem siis ujumise lõpus. Rahulikud harrastajad ei tee üldse pead märjaks ja kannavad tutimütse. Aga eks on igasuguseid hulle… Ka neid, kes jää all ujuda suudavad. Ilmselt pidasite siiski silmas, et mis tunne oli esmakordselt tajuda nii külma temperatuuri.

Kuna alustasin kevadel, siis see üleminek oli sujuv. Eks ma ikka mäletan, kuidas oli esimest korda nt viiekraadises vees – nagu nõelad torgiks üle keha. Aga natukese aja pärast keha harjub ja tekib justkui mõnulaine. Sõrmed ja varbad annavad veidi tunda ja pärast on tükk tegemist, et need üles sulatada, kuid see käib asja juurde.

Kus Riisipere taliujujad vees käivad? Video ja fotode järgi on elumajad kohe kõrval.

Riisiperes hakkasin ujumas käima seoses seal piirkonnas töötamisega. Mulle tuli üllatusena, et seal on veekogu, aga taliujumisega seni ei tegeletud. Riisipere keskuses kortermajade vahel on tehisveekogu allikatega. Seal on ilus selge vesi ja liivane põhi ning mis ujujatele kõige tähtsam – läheb kiirelt sügavaks. Tegin töökaaslastega juttu, et kes oleks huvitatud ja nn proovijatest on saanud nüüdseks iganädalased harrastajad. Meil on käimas seal teine hooaeg ja seltskond on juba päris suur.

Kas igasugune veekogu sobib põhimõtteliselt supluseks-ujumiseks?

Ujumiseks sobib puhas veekogu ja järgida tuleb ohutust ehk siis ujuma ei tasu minna kiirevoolulisse jõkke või kivisesse ja tormisesse kohta. Lihtne ja loogiline. Selle poolest ei erine talvel ujumine suvel ujumisest.

Milline ilm on veeskäiguks parem: kas külm ja jää lumeta? Soe talv lumeta ning jääta? Või hoopis palju lund (nagu talved 2009–2010 ja 2010–2011) ning paks jää?

Ujuda võib iga ilmaga. Lumega on vahva, vihmaga on tore, tuisuga on ka huvitav. See ilma vaheldumine teebki selle harrastuse vaheldusrikkaks.

Lihtsam on muidugi vette minna siis, kui on tuulevaikne. Samas on lõbus ka laintes hullata. Algajale on sile veepind muidugi lihtsam. See, mis temperatuur väljas on, ei mängi erilist rolli – vesi on ju ikka plussis ja vee sees tuult ei ole. 2019/2020 oli pehme talv, siis oli lihtne – ei pidanud väga jääd lõhkuma.

Oluline on regulaarsus ja ei tohi n-ö hulluks minna. Koormust peaks suurendama järk-järgult.

See jäälõhkumine on omaette oskusi vajav. Palju lund ei ole ka hea, sest siis on jääauk paksu putru täis ja selle sees ujuda ei ole nii mõnus, kui vabas vees. Aga jällegi, eks see ole maitse asi. Kellele meeldib ujuda, kellele meeldib vees istuda ja aega võtta. On igasuguseid.

Mida soovitate algajale-rohelisele ujujale? Kuidas alustada ja millest alustada?

Algajale soovitan minna ujuma koos kogenud ujujaga, kes juhendab ja julgustab. Alustada võib igal ajal. Oluline on regulaarsus ja ei tohi n-ö hulluks minna. Koormust peaks suurendama järk-järgult. Ettevaatlikud peaksid olema rasedad, eakad, raskeid haigusi põdevad inimesed. Vastunäidustatud on ka mädaste põletike, südamehaiguste ja neerude kroonilise puudulikkuse korral. Vanusepiiri ei ole.

Kuidas sõbrad-tuttavad teie harrastusele vaatavad ning möödakäijad suhtuvad?

Sõbrad tuttavad suhtuvad mu harrastusse hästi. Mõne sõbraga ujume ka koos. Möödakäijate reaktsioonid on erinevad, mõni vaatab nagu ilmaimet ehk siis nägu on naerul ja uudishimu suur. Mõni astub ligi ja küsib küsimusi. See on vahva. Pole ühtegi põhjust, miks ei peaks taliujumisega tegelema. See ei maksa midagi, võtab vähe aega ja garanteerib sulle hea tuju ja mõnusa enesetunde.

Vaimsest tervisest räägitakse iga päev meedias. Taliujumine on parim antidepressant.