2014. aastal tuli keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 273 teadet jäätmete ebaseadusliku ladustamise kohta. Suur osa neist puudutavad metsa alla ja mujale loodusesse veetud jäätmeid. Koristamise kohustus prügistaja mittekättesaamisel lasub maaomanikul.
Seda, kas loodusesse viidava prügi hulk aastatega kasvab või kahaneb, ei oska keegi täpselt hinnata, sest kõik juhtumid ilmsiks ei tule. “Jäätmed viiakse metsa alla salaja, ilma tunnistajateta. Kui tegu on ehitusprahi, rehvide või muude anonüümsete jäätmetega, siis on nende viijat väga keeruline kindlaks teha, ” seletab keskkonnainspektsiooni (KKI) avalike suhete nõunik Leili Tuul.
“Kui palju jäätmeid loodusesse viiakse, ei oska keegi täpselt hinnata. Riigimetsa Majandamise Keskus koristab riigile kuuluvatest metsadest ja puhkealadelt igal aastal tonnide viisi jäätmeid, samuti koristavad kohalikud omavalitsused oma haldusterritooriumilt sinna tekitatud prahihunnikuid, maanteede ääri koristavad teevaldajad. Lisaks sellele korraldatakse igal aastal üle-eestilisi koristustalguid, ” räägib Tuul.
Prügilatesse ladestatavate jäätmete osakaal on tõenäoliselt vähenenud: enamik majapidamistest on liitunud korraldatud prügikogumisteenusega, jäätmeid kogutakse liigiti ning järjest enam leitakse võimalusi jäätmete taaskasutamiseks.
Mets pole odavam
Teavitustööst, koristustalgutest ja trahvidest hoolimata looduse prahistajaid siiski jagub. “Üheks põhjuseks, miks inimesed ei vii oma majapidamises tekkinud jäätmeid jäätmejaama või prügilasse, võib olla soov rahaliselt kokku hoida,” räägib Tuul, “kuigi see kokkuhoid võib olla näiline. Metsa alla sõitmise kütusekulu võib olla suurem kui jäätmejaama viimise puhul, pealegi võetakse paljusid jäätmeid vastu tasuta (hindu saab vaadata www.jaatmejaam.ee – K.K.). Tihtipeale on prahistajateks puhkajad ja kalastajad,” Kui prahistaja tabatakse, tuleb tal maksta trahvi, jäätmed koristada ja need seaduslikult üle anda. Seega võib metsa alla viimine kordades kallimaks kujuneda.
Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
Kodune kasvatus
Saku vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Irene Leivategija sõnul algab kõik inimesest endast, tema käitumisharjumustest, kas ta hoolib ümbritsevast keskkonnast ja teistest inimestest. “Esimestel aastatel olid Teeme Ära aktsiooni käigus koristatud alad prügivabad, tänaseks on mõnes kohas olukord halvenenud.”
Leivategija sõnul on tegemist hoolimatuse ja moraalitusega: “Kõik võimalused prügist vabaneda legaalsel viisil on olemas. Loodud on pakendite kogumisvõrgustik ning paljudes omavalitsustes on jäätmepunktid, kus on võimalik jäätmeid tasuta ära anda. Vaatamata sellele, et tõsteti pandipakendi hinda, leiab ikkagi metsa alt kilekotte klaastaaraga.”
Seaduse järgi tuleb jäätmed koristada sellel, kes need on keskkonda viinud. Selleks tuleb alustada süüteomenetlust, aga kui aasta jooksul ei suudeta jäätmete viijat kindlaks teha, siis läheb jäätmete koristamise kohustus maaomanikule, kohalikule omavalitsusele, või kui on tegu reformimata riigimaaga, siis riigi keskkonnaametile. Kohene koristamine tuleb korraldada juhul, kui tegu on ohtlike jäätmetega.
Leitava prügi korral tuleks teatada kohalikule omavalitsusele või keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.
