Enne jaanipäeva avati Tabasalu uus, hakkepuiduga köetav täisautomaatne katlamaja. Avati pidulikult, huviliste ringkäiguga uues hoones. Tegelikult töötas katlamaja eelmise aasta lõpust, andes Tabasalu alevikule sooja juba detsembris.

„Katlamajadega ongi üsna levinud, et ehitatakse valmis, seadistatakse, siis lastakse mõni aeg töös olla. Katsetatakse eri režiime, reguleeritakse, mida vaja ja alles siis võetakse ametlikult vastu,“ kõneles kohaletulnuile uue soojusettevõtte omanikfirma, OÜ Strantum juhatuse liige Meelis Härms. Pealegi jäid mõned olulised tööd, näiteks haljastus, detsembris-jaanuaris rajamata. Nüüdseks on korras aga katlamaja ümbruski.

Korstnast väljub ainult veeaur

Katlamaja esimesel kütmiskuul jaanuaris esinesidki mõned tehnilised möödalaskmised, millest andis märku must suits paaril päeval katlamaja korstnas ja mõned pahandavad inimesed valla sotsiaalmeedias.

„99,9 protsenti ajast, mil uus katlamaja alevikku küttis, on korstnast tulnud valget suitsu. 24. jaanuaril kirjeldatud olukord – must suits ja tahm – tekkis lühiajalisest tõrkest korstna tuhapüüduris.

Peale selle katsetati võimalikke avariiolukordi, mille käigus tekkiv suits suunati avariikorstnasse. Kõik protsessid ei õnnestunud paraku esimese korraga ning see oli üks põhjustest tahma väljumisel korstnast,“ meenutab Härms päeva, mil must suitsupilv katlamaja kohal hõljus.

Veebruaris paigaldati katlamajale ka suitsugaaside pesur. See koos multitsükloni ja kottfiltriga puhastab korstnast väljuva õhu täielikult ning pärast seda on korstnast väljunud ainult puhas veeaur. Suitsugaaside pesur annab juurde kuni 0,5 MW lisasoojusenergiat, mis võetakse suitsugaasidest välja.

Katlamaja pidulikule avamisele ja uusi seadmeid tutvustavale ringkäigule seitsmendal juunil oodati kõiki Tabasalu elanikke, eriti neid, kes avalikult kurtsid, et katlamaja pole piisavalt keskkonna- ja tarbijasõbralik.

„Kahjuks nad ei leidnud võimalust uue katlamaja ja selle võimalustega tutvuma tulla,“ kurvastas Strantumi teabejuht Sigrid Nieländer.

„Tõhusa kaugkütte“ märgis

Vahetult enne jaanipäeva kajastas ajakirjandus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitust kaugkütte-ettevõtjatele leida gaasiga kütmisele alternatiive, gaasist võib järgmisel kütteperioodil tekkida puudus.

Kui leevendavaid samme ei astuta, on oht, et mõnes kaugküttepiirkonnas katkeb soojusega varustamine, märkis valdadele ja linnadele saadetud nõuandekirjas MKM-i asekantsler Timo Tatar.

„Strantum hakkas sellele probleemile mõtlema, gaasile alternatiivi otsima juba natuke rohkem kui kaks aastat tagasi,“ meenutab Nieländer. Siis ei kõnelnud veel keegi gaasinappusest. Rohkem räägiti rohepöördest.

Igal juhul kuulutas Strantum 2020. aasta maikuus välja uue soojatootja konkursi ja juba selle aasta 30. mail võeti katlamaja ehitajalt vastu.

Uus katlamaja läks maksma 1,8 miljonit eurot, millest 45 prot-senti tuli keskkonna-investeeringute keskuse Euroopa toetusfondide rahast.

Tabasalu katlamaja kinnistu ja hoone omanik on Strantum, samuti Tabasalu kaugküttepiirkonna võrguettevõte ja soojuse müüja. Strateegilise partnerina on protsessi kaasatud soojatootja SW Energia, kellele on katlamaja rendile antud ning kes vastutab soojatootmise eest kuni liitumispunktini.

Uus katlamaja läks maksma 1,8 miljonit eurot, millest 45 protsenti tuli keskkonnainvesteeringute keskuse Euroopa toetusfondide rahast.

„Usun, et mõttest teokstegemiseni ehk ühe katlamaja ehitamisel on see rekordiline kiirus vähemalt siin Baltimaades,“ ütleb Nieländer. Eriti arvestades, et valdavalt tegutseti pandeemiaaegsete piirangute tingimustes.

Uue katlamajaga tutvuvad OÜ Strantum nõukogu liige Kaido Kruusoja, SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev, OÜ Strantum juhatuse liige Meelis Härms ja Harku valla volikogu liige Ott Kasuri. Fotod Sigrid Nieländer 

„Strantum sõlmis soojatootmiseks lepingu suure energiaettevõtte, SW Energiaga. Lepingu järgi on SW Energia Strantumi strateegiline partner, kellele oleme rentinud soojatootmiseks katlamaja. Nemad toodavad sooja 2024. aastani fikseeritud hinnaga,“ kõneleb Meelis Härms.

„Juhuks aga, kui peaks tulema soe talv ja puiduhaket varuda ei saa, on SW Energial strateegiliselt piisav hakkepuidu varu laos olemas. Kui aga tõesti midagi erakordset peaks juhtuma, siis on katlamaja varustatud nii gaasi kui ka põlevkiviõli katlaga,“ ütleb Härms. Nii et Tabasalu katlamaja on võimalik kütta nelja eri kütteliigiga – puiduhakke, turba, põlevkiviõli ja gaasiga.

Jõujaamade ja kaugkütte ühingult on katlamaja pälvinud „Tõhusa kaugkütte“ märgise.

Mida tähendab see tarbijale?

„Avamispäeval tegime väikese võrdluse. Vändra alevis on peaaegu samasuguse võimsuse ja tarbijate hulgaga gaasikatlamaja. Tabasalus maksis tarbijale megavatt-tund sooja 59 eurot, Vändras 202. Nii et vahe on pea neljakordne,“ kõneleb Härms.

„Kui gaasiga kütsime, siis põhilise osa tootmishinnast moodustaski gaasi hind. Puiduhakkega küttes moodustab hinnastruktuurist puiduhake vaid 33%. Nii et kui puiduhakke hind tulevikus ka tõusma peaks, ei too see tarbijale kaasa nii järsku hinnahüpet,“ kiidab Härms üleminekut roheenergiale.

Teave

Tabasalu täisautomaatse katlamaja hind oli 1,8 miljonit eurot, millest 45 protsenti tuli keskkonnainvesteeringute keskuse Euroopa toetusfondide rahast.

Katlamaja saab kütta nelja eri kütusega – puiduhakke, turba, põlevkiviõli ja gaasiga. Gaasi ja õliga kütmiseks on reservkatel.

Tabasalu kaugküttevõrgule on väljastatud „Tõhusa kaugkütte“ märgis, mis tähendab, et praeguse seisuga on kaugküttevõrk ja katlamaja arendatud tipptasemele.