2, 93-ruutkilomeetrisel Aegna saarel märkab silm nii korras kui räämas suvilaid. Neist Karnapi tee 10 kollase kahekorruselise maja kohta räägitakse legendi, et see olevat olnud kindral Johan Laidoneri – Eesti sõjaväe looja – suvila.
“See on minu maja. See on suvekodu meil. Enamjaolt oleme teisel korrusel, seal on soojem,” ütleb Eva-Julia Kass (35) Karnapi 10 maja kohta.
Nelja korteriga maja ostis 1998. aastal tema isa. Enne seda oli majas puhkekodu. “Ma tean, et see on kunagi Laidoneri suvemaja olnud,” räägib Kass. Millal maja ehitati ning millal Laidoner selles suvitas, ta öelda ei oska.
Naise sõnul on majas ahjuküte, igas korteris kolm ahju. “Me ei ole seda otseselt remontinud. Nagu ta oli esialgsel kujul, selline ta ongi. Kivimaja, tugev,” räägib Kass, kes suvel pesitseb kahe väikese lapsega Aegnal, talvel Tallinnas.
Aegnat kimbutab hõre laevaliiklus, mis Kassi sõnul muutub aasta-aastalt hõredamaks. Eelmisel aasta mais pani naine Karnapi tee 10 maja 140 000 euroga müüki. Mullu käis hoonet vaatamas neli-viis ostuhuvilist, tänavu on huvilisi olnud kolm.
Hoopis ohvitseride elamu
Aegna saarel elab kaks püsielanikku. Neist üks, Karnapi tee 3 asukas Hugo Udusaar (52), tegutseb saare vanemana. Kinnistuid on saarel 24, hooneid pisut alla selle.
Saare tuntumatest hoonetest rääkides mainib Udusaar esmalt endist sõdurite kasarmu sööklat Tagamaa tee 14, siis ohvitseride kasiinot Kalavälja tee 12.
Viin jutu Karnapi tee 10 maja peale. “Seda reklaamitakse Laidoneri villana. Tegelikult on ta ehitatud 1936. aastal neljale ohvitseri perele,” selgitab Udusaar.
“Ta ei ole ehitatud Laidonerile. Kas Laidoner ikka on seal ööbinud, see on ka küsitav, sellepärast, et väliskülaliste majutamise jaoks oli ehitatud ohvitseride kasiino,” täpsustab Udusaar.
Aegnal oli kolmekümnendatel koos ohvitseride, nende perede ja ajateenijatega kokku üle kolmesaja inimese. Kui Karnapi tee 10 maja valmis, kolisid ohvitseride pered sinna kuus aastat varem ehitatud Karnapi tee 3 punasest puumajast. Puumajja tulid omakorda allohvitserid.
Sõjavägi kadus
Teise maailmasõjaga saabus Aegnale nõukogude armee, aga viiekümnendatel sõjavägi loobus saarest – sealsed hooned anti Tallinna ettevõtetele puhkemajadeks. 1961. aastal sai Aegna linnaga ametliku liinilaevaühenduse. Puhkemajad müüdi eraisikutele üheksakümnendatel, kui ettevõtetel ei olnud neid enam otstarbekas üleval pidada.
Kust ikkagi pärineb legend Laidoneri suvila kohta? “Eks ta on tulnud sellest ajast, kui Heino Gustavson saarele ekskursioone tegi. Nii mõnegi asja Gustavson pani juurde, et ekskursioonidele värvi lisada,” räägib Udusaar.
“Mõtleme loogiliselt. Kui ta oli nelja ohvitseri maja, need kõik korterid olid ju peredega kaetud. Vaevalt, et Laidoneri sinna vannituppa topiti, et ööbima panna,” ütleb Udusaar lõpetuseks.
