Eelmisel nädalal sõlmiti vallavalitsuse ja Rail Baltic Estonia vahel koostöölepingud Rail Balticu Saku ja Kurtna peatuste projekteerimiseks ja ehitamiseks Saku valda. Jaamade rajamine peaks algama hiljemalt aastal 2024.
Saku vald on esimene omavalitsus Harju maakonnas, kus vastavasisulised koostöölepingud Rail Baltic Estoniaga (RBE-ga) sõlminud. Varasemalt on RBE kohalike peatuste koostöölepingud allkirjastanud Kohila ja Kehtna vallaga. Ees ootab lepe Kiili vallaga, et rajada Luige peatus.
Vastavalt lepingule on RBE ülesanne korraldada RB kohalike peatuste jaamahoonete, välialade, parklate, valgustuse, bussipeatuste ja juurdepääsuteede rajamine.
Saku alevikust väljas
“Kokku saab Eestis olema lisaks rahvusvahelistele terminalidele 12 kohalikku peatust. Neist kaks asuvad Saku vallas ning lisaks neile veel ka Luige peatus, mis jääb Saku ja Kiili valla piirile.
Saku alevikukeskusest jääb üks plaanitavatest peatustes täna üksjagu kaugele. Kuid olen tuleviku osas lootusrikas. Usun, et kiiremate ja kvaliteetsemate ühenduste loomine mõjub pikemas perspektiivis arengukatalüsaatorina ning kohalikust peatusest saab teatavas mõttes tõmbekeskus nii elanikele kui elamuarendusele,” lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.
RBE kohalike peatuste projektijuhi Rauno Lee ütles Harju Elule, et Saku peatus asub alevikust mõned kilomeetrid ida pool, Kajamaa küla territooriumil.
Nimevalikul on lähtutud kahest kehtivast maakonnaplaneeringust. Ehk need on “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” ja “Harju maakonnaplaneering 2030+”. “Peatus rajatakse Soo tee ja RB raudteetrassi ristmikule. Kehtivas üleriigilises planeeringus “Eesti 2030+” olemasolev raudteeliin on näidatud säilitatavana,” lisab Lee.
Ehitus aastal 2024
Kurtna peatus asub aga külas. Täpsemalt Kurtna kooli juurest mööda Kirdalu-Kiisa teed umbes 400 meetrit Kirdalu poole.
Millal läheb mõlema peatuse ehituseks? Lee ütleb, et eesmärk on saada kohalike peatuste projektid valmis ning koos sellega ka ehitusõigus hiljemalt 2023. aasta lõpuks. “Ehitustöödega on võimalik alustada seega alates 2024 aastast. Kohalike peatuste ehitamisel eelistame ehituse valmimise ajastada raudtee valmimisega, et vahepealsel perioodil ei seisaks valmisehitatud rajatised kasutuseta,” lisab ta.
Ehitustöödega on võimalik alustada alates 2024. aastast.
Luige rongipeatus hakkab asuma asulast Männiku suunas ning jääb samuti Saku valla territooriumile. Kuid sinna viiv juurdepääsutee kulgeb läbi Kiili valla. Luige peatuse koostöökokkulepe on plaanis sõlmida Saku ja Kiili vallavalitsustega kolmepoolsena.
Koostöökokkulepet arutatakse Kiili vallavolikogu märtsikuu istungil.
Jaam koos taristuga
Iga kohaliku peatuse juurde planeeritakse koostöös omavalitsustega piisavalt perspektiivse varuga maad, et vajadusel saaks kaasuvat taristut tulevikus laiendada. Näiteks reisijate arvu kasvades hoone mahtu suurendada või parkimiskohti juurde luua.
Peatusesse rajatakse juurdepääsutee, väliala, parkla, jalgrattaparkla ja bussipeatus ning ka teenindavad tehnorajatised. Sinna tuleb ka jalakäijatele planeeritud ülepääs/tunnel turvaliseks liikumiseks peatuskoha ja ooteplatvormide vahel.
Saku peatusesse on reisijate liikumiseks planeeritud altpääs ning Kurtna peatusesse ülepääs. Moodulitena rajatud hoonestus on disainitud nii, et vajadusel saab neid lisada. Peatuse hoone planeeritakse A-energiaklassiga.
Lähtudes RB plaanidest võiks tulevikus jõuda rongiga Saku peatusest Tallinnasse, Ülemiste ühisterminali 14 minutiga, Raplasse 18 minutiga ja Pärnusse 58 minutiga.
