50 ja pluss päeva kestnud eriolukord on muutnud väga paljude elu. Kuna eakatel on soovitatud püsida kodus, on tihti nende suured aitajad just koduhooldustöötajad. Nende abil saab kauplusest süüa, tellida raamatukogust lugemist ning ajada muidki elulisi asju.
Irina Seredjuk on üks viiest Kose päevakeskuse koduhoolduse töötajast. Kui mõne kolleegi staaž vallas ulatub veerandsaja aastani, siis Seredjukil läheb praegu kolmas aasta.
Naine sätib ennast igapäevasesse töövahendisse ehk elektriautosse. Toidukotid on tagaistmel ning neid asub ta nüüd alevikus laiali vedama. “Iga päev on väga erinev arv kodukülastusi. Mõnikord kolm, mõnikord neli või viis. Aga neljapäeval oli koguni seitse abivajajat. Minu piirkond on Kose, selle ümbrus, Ardu ja sealne ümbrus,” seletab naine.
Irina Seredjuk on jõudnud toidukotiga abivajaja koju. Kohe saab tellija värske kauba kätte. Kuidas Seredjuk saab teada, kes mida ning kui palju näiteks toitu soovib? “Hommikul ise helistan klientidele. Nad siis ütlevad, mida nad täpselt soovivad,” lisab ta. Tema sõnul said praegu kodus olevad kliendid enne eriolukorda ise kauplustes käia. Nüüd eelistavad nad ikka abi väljastpoolt. Lisaks kaupluste toiduainetele on soovitud koju näiteks suppi. “Toon seda sööklast purgiga. Abivajaja siis ise soojendab,” märgib Seredjuk.
Parim tasu rõõmus meel
Mida abivajajad veel temalt tellinud on? “Täna hommikul näiteks viisin ühe inimese analüüsid perearstikeskusesse. Sealt siis õde helistas, milliseid rohtusid oleks tal vaja võtta. Ostan talle siis pärastlõunal vajalikud ravimid ja toon ära,” räägib ta. Loomulikult kuuluvad koduhoolduse töötaja varustusse kaitsemask, kindad ning 2+2 reegli täitmine.
“Kliendid on rõõmsad ja väga hoolivad. Teevad nalja, on sälitanud hea tuju ning huumori.”
Harju Elu külastuspäeval sõitis Seredjuk põhiliselt Kose alevikus. Pärastlõunal oli tal ees ka ühe talu külastus valla piiri ääres. Üksinda elavale abivajajale peab tuppa tooma küttepuud ning joogivett.
Lisaks sõidutab Seredjuk kliente Kose päevakeskusesse duši alla. Seal on võimalus ka pesu pesta.
Kuigi tööd ning hoolitsemist on palju, on Seredjuki sõnul parim tänu abivajajate rõõmus meel. “Kliendid on rõõmsad ja väga hoolivad. Teevad nalja, on sälitanud hea tuju ning huumori,” kiidab naine. Kriisi õppetundidest suurimaks nimetab ta seda, et kõikidest raskustest peab saama üle.
Kui kaua eriolukord kestab?
Valla sotsiaalnõunik Merike Pihla ütleb, et sotsiaalhoolekanne toimib põhiliselt nagu varemgi. Vallamajas on küll uksed lukus ja üritatakse vältida otsekontakti inimestega, põhiline töö toimub telefoni ja e-kirja teel. Vajadusel saab siiski tulla ka ametniku vastuvõtule.
Kose päevakeskuse juht Claire Miljukova.Fotod Allar Viivik
Kose Päevakeskuse juhi Claire Miljukova sõnul on keskuse uksed avatud. Alates eriolukorra kehtestamisest ei toimu ühisüritusi ega ringitegevusi. Keskuses osutatavad sotsiaalteenused on ümberkorraldatud ning nende osutamine ei ole katkenud. Keskuses saab etteregistreerimise alusel käia duši all, pesu pesta ning avalikus internetipunktis arveid tasuda.
Loomulikult on märtsi keskpaigast lisandunud nõuded desinfitseerimisele, kaitsevahendite kandmisele ja piisava vahemaa hoidmisele, millest on kindlasti kasu. “Õnneks ei ole keegi klientidest ega töötajatest haigeks jäänud,” rõõmustab Pihla.
Claire Miljukova kinnitab, et inimesed on üldiselt mõistlikud, kannatlikud ja rahulikud. Eriolukord on kestnud veidi üle 50 päeva ja abivajajad tahaksid juba suhelda ning ise toimetada. Nädal tagasi helistas keegi ja küsis: “Kas ikka veel poodi ei saagi,” toob Claire Miljukova näite.
Merike Pihla: “Kriisis peab olema kannatlik ning otsima pidevalt uusi lahendusi. Meie saame hakkama, sest meeskond on väga hea,” kiidab ta.
