Tallinna kesklinnas Lootsi tänaval toimuvad keerulistes tingimustes Euroopa ühe suurima keskaegse laevavraki arheoloogilised kaevetööd, et erakordne laev, tõenäoliselt koge, koos leidudega juba juunikuus meremuuseumisse konserveerimisele viia. Seal saavad huvilised seda ka näha.

Algul arvati, et laev pärineb 19. sajandist ning on 10–12 meetrit pikk ja 5–6 meetrit lai. Nüüd on selgunud, et tegelikud mõõtmed on hoopis vägevamad: pikkust vähemalt 25 meetrit ja laiust 9 meetrit, pealegi on tegu keskaegse, 14. sajandi laevaga.

Tähtis leid ka Euroopa ulatuses

„See on võimas koge, kui ta ikka on koge – päris kindlalt seda veel öelda ei saa, sest me ei ole teda väljastpoolt veel välja kaevanud ega näinud. Aga kõik, mida oleme näinud, näiteks põiktalad, mis ulatuvad laeva külgedest välja, plangutuse paiknemine, mastikand – viitavad kogele,“ ütles meremuuseumi teadur Priit Lätti, kes osaleb arheoloogilistel töödel.

Koge oli kõhukas keskaegne Põhja- ja Läänemere purjelaev, millel olid kõrged pardad, suur lastiruum, lame põhi ja madal süvis.

Lootsi laeva tähtsus seisneb Lätti ütlust mööda esiteks selles, et ta on pea terviklikult säilinud. „Keskaegseid laevaleide ju Euroopas on, aga tihtipeale on need laeva parda tükid või kaared vms, suuri säilinud terviklikke keresid on mõned üksikud,“ selgitas Lätti.

Teiseks on erakordne laeva suurus. „Kõigepealt hakkas vundamendi augu servast paistma laeva ahtriosa, näha oli ahtritääv ja natuke kereplangutust, ja siis ta ei tundunud väga suur, aga ühel hetkel, kui laeva kere ovaal hakkas välja joonistuma, siis selgus – kurat! – ta on ju umbes 25 meetrit!“ ütles Lätti.

Laeva tükke on taaskasutusse võetud

Eestis on Lootsi laev tema kinnitusel kindlasti kõige suurem keskaegne laev, Euroopas kolme suurema hulgas. „Aga see võib olla kõva konkurent ka suurima laeva tiitlile,“ ütles Lätti. Asi on selles, et laev võis tegelikult olla veelgi pikem, sest vöörist on tükk puudu – nagu noaga maha lõigatud.

„Täpselt ei tea miks, kas sai uppumisel vigastada või on teda millalgi saetud. Ka üks tääv on poolik ja see pole arheoloogide kuritegu. Kui midagi ulatus veest välja ja oli rannast kättesaadav, siis läks kõik kaubaks,“ ütles Lätti. Alles jäi vaid see, mida ei tahetud või ei saadud kätte.

Meremuuseumi teadur Priit Lätti. 

Laevapuidu taaskasutamine oli tavaline ning Lootsi laeva puhul on tänapäevalgi näha, et tegu on korraliku ja massiivse tammepuiduga. „Muidugi ka mast ja purjed, mis olid juba iseenesest väga väärtuslikud, ka taglas, köiestik, see läks kõik uuesti käiku,“ selgitas Lätti.

Kolmas oluline põhjus, miks laevaleid on tähtis, seisneb ajas ja kohas: laev pärineb ajast, mille kohta me toonastest kaubalaevadest väga palju ei tea, ning muidugi ka see, et ta kaevati välja Tallinnas.

Hansakaupmeeste laev uppus siia

Puit on Lätti arvates 14. sajandi esimesest poolest, mis annab vihje laeva ehitamise ajale, samas trümmist välja kaevatud leiumaterjal, näiteks keraamika ja jalanõud, on pärit 14. sajandi teisest poolest. Huvitavatest leidudest võib veel mainida esemeid, mis olid ilmselt lood ja kompass.

„Seda, et Tallinn oli siis kõva hansa- ja kaubalinn, on teatud aastakümneid, aga mida ei olnud, olid laevad, tänu millele see linn rikkaks sai,“ ütles Lätti.

Tegu oli ilmselgelt hansakaupmeeste laevaga, sest Tallinn kuulus siis Hansa liitu.

Tõenäoliselt 14. sajandi lõpust pärinevad nahast jalanõud. Fotod Askur Alas 

„Keeruline öelda, kust laev täpselt pärit oli. Hansakaupmehed tegutsesid riskide alandamiseks ja kulude jaotamiseks sündikaatidena. Laeval võis olla mitu omanikku, see võis kanda mitme kaupmehe kaupa. Meil võib vabalt siin olla keraamika Saksamaalt, jalanõud Madalmaadest, tööriist Poola kandist,“ rääkis Lätti. Seetõttu on Lootsi koge piltmõistatust väga raske, aga ajaloolaste jaoks põnev kokku panna.

Ilmselt ei lastud laeval sihilikult uppuda, vaid see uppus ise.

„Kui ta oleks uputatud, siis me ei leiaks asju, mida me leiame,“ ütles Lätti.

Koge viiakse meremuuseumisse

• Eesti Meremuuseum viib laeva Lennusadamasse, kus see konserveeritakse ja eksponeeritakse spetsiaalselt suuremaks ehitatavas hoones. Praegu mõeldakse, kuidas vrakk kõige paremini kätte saada ja seda transportida.
• Äraviimine on planeeritud juunisse. Praegu arvutatakse kraananurki, tõsteid ja vedamist. Ilmselt tuleb laev lõigata kolmeks-neljaks tükiks, sest muidu pole teda võimalik tõsta ega vedada.
• Muuseum ehitas ajutise laevahalli Kadriorust leitud koge ja võimalike uute leidude hoidmiseks 2015. aasta lõpul. Uus laevavrakk on nii suur, et laevahall tuleb kolmandiku võrra suuremaks ehitada.
• Meremuuseumi juhi Urmas Dreseni ütluse järgi on muuseum loodud 87 aasta eest Eesti merenduse ajaloo jäädvustamiseks ning kahtlemata kuulub selle hulka ka Lootsi laev.
• Kadrioru koge konserveerimine võttis neli aastat, samas kui kuulsate suurte laevade, näiteks Rootsi Gustav Vasa laeva konserveerimine võttis aastakümneid. Seega on tegu väga ajamahuka tööga.
• Nõnda pole lähiaastail siinsetel ega kaugemalt huvilistel justkui lootust laeva näha. Või siiski? Dresen lubas, et ka väärika laevavraki konserveerimist saavad külastajad laevahallis jälgida.