Suurim ahelavarii – kui suur on kahju? (0)
Article title
Eesti Liikluskindlustuse Fondi juht Lauri Potsepp. Foto Rauno Liivand

Tallinna ringteel toimunud 25 auto ja 11 kannatanuga ahelavarii on tõenäoliselt Eesti suurim ahelavarii osalenud sõidukite arvu poolest, kuigi ilmselt on tegu mitme erineva õnnetusega, kinnitab Eesti Liikluskindlustuse Fond (ELF).

Esimesed kindlustusnõuded on seltsidele esitatud ning seltsid tegelevad veel mõnda aega juhtumi üksikasjade ja kahju suuruse kindlaks tegemisega. ELF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on iga juhtum eriline ning üksnes juhtunu piltide põhjal ei ole võimalik anda adekvaatset kahju suuruse hinnangut.

Äsja avaldatud ELF-i statistika järgi oli keskmine liikluskindlustuse sõidukikahju möödunud aasta juhtumites 2236 eurot. Arvestades, et selle keskmise sees on suur hulk väikesel kiirusel toimunud õnnetusi, arvas Potsepp, et selles ahelavariis osalenud sõidukite keskmine kahju oli kindlasti suurem.

„Kui hinnata, et selle juhtumi keskmine sõidukikahju oli 4000 eurot, siis võiks sõidukikahju summa olla suurusjärgus 100 000 eurot,“ ütles Potsepp. Isikukahju suuruse hinnangu andmine on tema sõnul veelgi keerulisem, sest ravikulu võib olla väga erinev.

„Teadmata on, kellel ja kui palju jääb tulu saamata. Ei ole teada, kellel ja kui palju tekkis vajaduste suurenemise läbi kahju. Kui keegi eriti raskelt viga ei saa nud ning kellelgi õnnetusest püsivat töövõimetust ei tekkinud, siis võib arvata, et isikukahju jääb vahemikku 40 000 kuni 100 000 eurot. Kui aga keegi sai nii viga, et tema töövõime on püsivalt vähenenud, siis võib kahju suurus olla sadades tuhandetest eurodes,“ kõneles Potsepp.

Kindlustus tasub enamiku

Ahelavariis tekkinud kahju maksab enamuses kinni kindlustus, sõidukite juhid vastutavad enda tekitatud kahju eest oma süüst sõltumata. „Seega saab kannatanu nõuda kahju hüvitamist talle kahju põhjustanud sõidukijuhilt. Kuna liikluskindlustus on kohustuslik, siis ei pea kahju tekitaja seda kahju ise kinni maksma – kahju maksab selle tekitaja liikluskindlustuse kindlustusandja. Kahju tekitaja oma auto kahjud maksab kinni vabatahtlik sõidukikindlustus,“ selgitas Potsepp.

Varaseim suurima sõidukite arvuga kindlustusjuhtum toimus liikluskindlustuse registri andmetel 2008. aastal. Siis sai õnnetuses kahjustada 16 sõidukit. Selles ammuses õnnetuses kahjustas veoki juht parkivaid sõidukeid. Sellele järgneb Eestis toimunud õnnetustest mõne aasta tagune juhtum, kus joobes juht kahjustas üheksat parkivat sõidukit. Selle õnnetuse läbi tekkinud kahju oli üle 100 000 euro. Kindlustus hüvitas kahju tekitaja eest kahju.

Keskmiselt toimub Eestis iga päev 101 õnnetust, millest kindlustustele teatakse.

„Samas ahelavarii ei pruugi registrisse minna mitte ühe, vaid mitme erineva juhtumina. Kui vaadata minevikus toimunud juhtumeid, siis fotodel on näha palju autosid, kuid registris on mitu erinevat juhtumit, sest lühikese aja jooksul toimus enam-vähem samas kohas mitu õnnetust,“ kõneles Potsepp.

Tervisekahjud võivad ulatuda miljonitesse

Kõige suurema kahjusummaga õnnetuses on kindlustusandja hüvitamiskohustus olnud 5,6 miljonit eurot, sellest isikukahju oli 5,4 miljonit eurot. Ka selle kurva edetabeli järgmised õnnetused näitavad, et kindlustustel tuleb miljonite eurode eest tasuda just tervisega seotud kahjusid, mida ahelavarii puhul ilmselt sellises suurusjärgus ei ole.

ELF-i 2023. aasta statistika kohaselt oli Eestis kindlustuslepinguga sõidukeid 836 004, kindlustusjuhtumite arv oli 36 886. Sealjuures leidis 2572 juhtumit aset välismaal. Kindlustusjuhtumite arv on aasta-aastalt tasapisi tõusnud, kuigi erilisi hüpped pole viimastel aastatel olnud. Keskmiselt toimub Eestis iga päev 101 õnnetust, millest kindlustustele teatatakse – kokku toimus Eestis mullu 36 886 juhtumit.

Kui Harjumaal on õnnetuste arv umbes samaks jäänud (21 096), siis positiivselt paistab silma Hiiumaa, kus kindlustusjuhtumite arv vähenes 15% (100). Paremaks läks tunamullusega võrreldes veel Valga-, Jõgeva-, Viljandi- ja Saaremaal. Enim ehk 7% kasvas õnnetuste arv Lääne-Virumaal (934).

Eesti kõige suurema liiklusõnnetuste arvuga ristmikud on Tallinnas: Tammsaare tee ja Tondi tänava ristmikul toimus 123 juhtumit, mille kogukahju oli 285 000 eurot; Kristiine ristmikul toimus 108 juhtumit, mille kahju oli 191 000 eurot. Kolmandale kohale tuli aga Jüri ring Harjumaal, kus toimus 104 juhtumit kogukahjuga 223 000 eurot.

Kahjuks on juhtunud ka paljude inimohvritega liiklusõnnetusi. Ka need on liikluskindlustuse juhtumid, kus kindlustusandja hüvitab isikukahju selle põhjustaja eest. Seni kõige traagilisem ja kõige suurema kannatanute arvuga liiklusõnnetus oli 1996. aasta Pala bussiõnnetus, milles hukkus kaheksa ja viga sai 18 inimest.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.