10. ja 11. augustil tähistatud kihelkonnakiriku kaitsja nimepäev juhatas sisse Kuusalu kandi 800. juubeliaasta. Laat, konverents, kontserdid, etendused ning jumalateenistused tõid kohale hulga huvilisi.
Kui reede ehk 9. august enne laurisapäeva oli vilu ja vihmane, siis õige pidupäev tervitas külalisi selge ning sooja ilmaga. Keskhommikul algas tähtpäeva pidamine Kuusalu teeristil, Lauritsakivi juures. Ürgsed laulud kõlasid naabrite ehk Raasiku valla meesansambli LÜÜ-TÜRR esituses. Kivil on peal 20 muinasaegset kultuselohku. Lauritsa tunnused ehk rest ning käärid on hilisemat ehk mõisaaegset päritolu ning seotud piiridega. “Laurits! Hoia sa hädast, patust ning hoia sa hooneid!” sai tähtpäeval öelda. On ju pühaku kaitse all kõik need tegevused, mis puudutavad tuld.
Varem ka Rajakivina tuntud rahnu ümbrus on olnud allikaterohke. Kuid koos uue Peterburi tee rajamisega on need valdavalt kadunud.
Peeti ka ENSV päevil
Keskpäevasel mälestushetkel keset kalmistut asuva vabadussõja monumendi juures rääkis kaplan Peeter Paenurm. Ta meenutas, et lauritsapäeva on Kuusalus tähistatud järjepidevalt umbes 200 aastat. Kindlalt on teada, et laiem pidamine jäi ära aastatel 1940 ja 1941. “Esimesel oli põhjus äsjane võimuvahetus. Kohalik arst koos maakonnaarstiga tegi korralduse, “et suuremaid rahvakogunemisi tuleb haiguste levimise peatamiseks vältida”. 1941. augustis oli asulas suurem punaarmee väeosa,” ütles Paenurm. ENSV ajal tähistati 10. augustit Kuusalu päevana ning kohalikus majandis oli isegi töövaba päev.
Traditsioonilisel rongkäigul kõndisid külalised, koorid ning pillimängijad läbi aleviku palliplatsile. Seal ootasid juba kümned laadakauba pakkujad. Ostjaid ning uudistajaid oli juba sadu. Kooride ja tantsijate kontsert meenutas nii äsjaseid suurpidusid kui ka tutvustas kohalikku pärandit. Avatud olid ka aleviku kohvikud, võisteldi suurte ning väikeste lauritsajooksudes. Õhtuse kontserdi sisustasid Iirimaa külalised ning ansambel Kratt.
Mitu suurmeest
Kuusalu valla tähtsamal pühal meenutakse ka pastorit ning keelemeest Eduard Ahrensit. Kaks aastat tagasi avati ajaloolise pastoraadi ees tema monument. Seekord toimus juba viies Ahrensi konverents. “Ta on Eestile tähtis mees, kuid ikkagi veidi varjus. Siinsamas hoones töötas Ahrens välja praeguse Eesti riigi keele alused,” ütles ajaloolane Sulev Valdmaa pastoraadis. Kuuest ettekandest oli tema teema ülevaade Eduard Ahrensi elust.
Mees sündis aprillis 1803 Tallinnas. Ning kuigi Paul Alvre ja Paul Ariste on väitnud, nagu olnuks mees eestlane, see nii ei ole. Ahrens oli isa poolt Stralsundi- ning ema poolt baltisakslane. Tänu Saksamaa ühingule Baltiche Baudenkmäler e. V sai konverentsiks korda ka viis aastat tagasi tulekahjus kannatanud pastoraadi suur saal.
Enne Kuusallu tööleasumist oli Tallinna toomkooli ja Tartu ülikooli kasvandik Ahrens Pikavere mõisas koduõpetaja ning jutlustas ka Vigala kirikus. 1837–1863 tegutses ta Kuusalu pastorina. “Kaks poega surid 1841 lapseeas. Ema aastal 1850 ning nad on maetud Kuusalus. 1845 sündinud tütar Maria Cäcilie elas pika elu,” rääkis Valdmaa. Milline oli Ahrens inimesena? Ajaloolase sõnul iseloomustavad teda kindlasti märksõnad “aus, õiglane, käremeelne, järsk, kompromissitu ning elu lõpus ka üksildane”. Kindlasti polnud ta rahvakoolide ega laiemalt eestlaste hariduse vastu. Ahrens suri 59-aastasena 1863. aastal. Tema naine suri kõrges vanuses aastal 1904 Londonis ning tütar Itaalias. Eestis mehel otseseid järeltulijaid ei ela.
Laupäeval ja pühapäeval meenutati veel kahte Kuusalu kihelkonna suurmeest. 10. augusti õhtul pühitseti kirikus Tsitrest pärit oreliprofessori Hugo Lepnurme vitraažaken. 11. augustil aga toimus Aru külas, helilooja Veljo Tormise sünnikodus Tartu saksikoori kontsert.
