Kiikede lõhutud rõduaknad, purunenud elektriliinid, katused ja autod ning tuulte jõul lendava aiamööbli ja batuutide purustatud aknad – nii loetleb spetsialist levinumaid sügistormide tagajärgi ning annab nõu, kuidas kodu tormikahjude eest hoida.
“Kodukahjusid vaadates saab öelda, et viimastel aastatel on sügistuuled üha ettearvamatuteks ning raevukamateks muutunud. Suured kahjunumbrid on tõestuseks, et tugev tuul ja ka sademed kujutavad endast tähelepanuväärset ohtu inimestele, kodudele, varale ja sõidukitele,” rääkis Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.
Eelmisel sügisel möllanud tugevad tuuled tõid Seesamile kodukindlustuse kahjusid ligi 300 000 euro ulatuses. Suurima kahju põhjustas eramule kukkunud mänd, mis lõhkus lisaks katusekattele ka katusekonstruktsioone ning korstna. Ulatuslik kahju küündis 11 000 euroni.
“Ka selle aasta seni suurima kahju põhjustajaks on olnud tuul, mis rebis katusekatte ning purustas puu, mis kukkus aiale. Kogu kahju taastamise maksumus ulatus üle 20 000 euro. Keskmiselt on tormi põhjustatud kahjustuste remondikulud sel aastal 1300 eurot. Võrreldes aasta varasemaga, on keskmine tormikahju kasvanud neljandiku võrra. Oluliseks põhjuseks on ehitusmaterjalide hindade kasv, samuti heitlikud ilmad,” selgitas Gilden.
Kindlustaja sõnul saavad sügistuultes enim räsida majakatused, piirdeaiad ja puude alla pargitud autod. Neile järgnevad õnnetused suvest õue jäänud aiamööbli ja batuutidega, mis turvaliselt kinnitamata päris tihti tormiga õhku tõusevad ning aknaid ja kõrvalhooneid lõhuvad.
Juhtub ka õnnetusi, kus majaseina voodrilauad tulevad tuulega lahti või tuul lõhub tuulegeneraatori. Kindlustaja sõnul on kasvanud ka rõduklaaside hüvitamine, sest inimesed armastavad rõdudele ja terrassidele trendikaid rippkiikesid paigaldada, mis tihti jäetakse terveks aastaks rõdule, akendele ohtlikult lähedale ning esimeste tuuleiilide saabudes ongi tagajärjeks katkine rõduuks või -aken.
Eeltoodud kahjudest ja nendega kaasnevatest ebameeldivustest pääsemiseks pani kogenud kindlustaja kokku nõuanded, mis aitavad kodu-
omanikel kaitsta tormide eest nii ennast kui ka oma vara.
Mööbel ja batuudid talvekorterisse
Kõik lahtised esemed, nagu batuudid, aiamööbel ja laste mänguasjad kuuluvad hooaja lõppedes talvekorterisse. Aiast, rõdult ja terrassidelt kipuvad need tugeva tuulega lendu tõusma ja lõhkuma aknaid, hullemal juhul võivad need ka autol või kõrvalhoonel maanduda.
Koroonaaja rõdusisustustrend ehk rippuvad korvtoolid ja kiiged tuleks samuti suve lõppedes turvaliselt panipaika viia või tugevalt kinni siduda. Vastasel juhul võib tagajärjeks olla purunenud rõduuks või -aken.
Uksed, aknad, väravad kinni
Tundub igati loogiline sulgeda aknad, uksed ja väravad, kuid kahjuks on teada juhtumeid, kus tuul on rebinud lohakalt kinnitatud aia lahti ning lõhkunud läheduses parkinud auto. Õhutusasendisse jäetud ning tormiga purunenud uksed ja aknad on tihti mureks just maakodudes.
Kodumasinad vooluvõrgust välja
Tuule tekitatud elektrikatkestused ja voolukõikumised võivad mõjutada kodumasinate toimimist. Parim kaitse on kodumasinate eemaldamine vooluvõrgust.
Inimesed ja autod puudest eemale
Võimalusel peaks sõidukid parkima puudest ja postidest eemale. Samuti tuleks tugevate tuultega ise kodus püsida, sest murduvad puud on ohuks ka inimestele.
Maja läheduses kasvavad puud tuleb igal aastal üle vaadata ja vajadusel pehkinud puud maha saagida ning vanad oksad eemaldada. Tugev tuul võib räsida puid ja kukkuvad oksad võivad tekitada klaasi- ja värvikahjusid parkivale autole ja lõhkuda maja katuse.
Hoolda katust
Suuremad tuuled ja paduvihmad toovad esile katuste õrnad kohad – tugev tuul võib rebida lahti tüki katusest, aga võib teha kahju ka kogu katusele ning põhikonstruktsioonidele. Enne tormituulte saabumist tasub üle kontrollida nii elumaja kui ka kõrvalhoone katus ning vajadusel kinnitada või parandada kahtlased kohad. Tugevad paduvihmad võivad läbi katusekonstruktsioonide tungida ka katust lõhkumata ning kahjustuda võib nii siseviimistlus kui ka kodune vara.