Imeilus sügis on käes. Maapinda katavad värvilised lehed, mille vahel võib paista siile askeldamas ja taevalaotuses võib näha linnuparvesid lõunamaa poole lendamas. Käes on aeg, mil saame vajadusel ulatada oma abikäe. Millal ja kas üldse peaks nende ellu sekkuma?
Eesti Metsloomaühing saab igapäevaselt teateid üksikutest hanedest ja luikedest, kes põldudel või laoplatsidel jalutavad. Just praegu on nad liikumas rändele ja teevad vahel lausa paaripäevaseid puhkepause, et oma jõuvarusid taastada. Sellisel juhul võiks lasta neil rahulikult kosuda. Veendumaks, et lind ikkagi terve on, võiks proovida linnu poole joosta ja plaksutada. Enamasti liiguvad nad juba samal päeval edasi, hiljemalt järgmisel.
Mitmel pool otsustavad pardid ja luiged aga hoopiski rändele minemata jätta. Seda sellepärast, et neid toidetakse.
Lind ei leia põhjust lahkuda, kui nokaesine pidevalt kaetud on ja ta ise selleks natukenegi vaeva nägema ei pea. Kahjuks on see toit enamasti aga sai, mis teeb linnu tervisele karuteene, tõstab kaalu ning ta ei jaksagi enam kusagile minna. Jah, nad saavad talvel hakkama, aga vaid seni, kuni veekogud veel kinni jäätunud ei ole, siis vajavad nad juba inimese abi.
Kured läinud, kurjad ilmad
Üle Eesti on endiselt näha ka toonekurgesid, kes õhtuks oma pesadele tulevad. Siiski ei ole veel päriselt põhjust muretsemiseks, mõned hilisemad rändajad lahkuvad alles oktoobri teises pooles – ilmad on ju veel ilusad.
Kahjuks on aga nii, et isegi, kui kurg otsustab mitte ära lennata, ei saa teda enamasti koheselt aidata. Lendavat lindu ei õnnestu ka mitte kõige kiiremal jooksjal püüda.
Selleks, et aidata lindudel rändele minna, ei tohi nende toitmisega alustada enne suuremaid külmasid. Kui öökülmast hoolimata on kellegi kodu läheduses kurg elutsemas, tuleks proovida teda aidata. Talvituma jääda otsustanud kured vajavad inimese abi ja hoiukodu, kus talv mööda saata.
Et kurge püüda, tuleks esmalt võita tema usaldus, seda loomulikult toiduga. Toitu ei tohiks aga pakkuda liiga palju, vastasel juhul saab lind sellest niipalju jaksu juurde, et lendab inimese eest ära.
Kui see samm on astutud ja usaldussuhe loodud, tuleks proovida abivajaja meelitada kuhugi kõrvalhoonesse, või kui lind enam üldse lennata ei jaksa, proovida teda lina või teki abil püüda. Sealt edasi saab linnu juba hoiukodusse toimetada, et ta saaks seal rahulikult liigikaaslaste seltsis kevadet oodata ja uuel sügisel siiski rändele minna.
igel im laub Siilike sahistab lehtedes, aga mitte lumes
Siilid liiguvad veel ringi, koguvad lehti ja muud pesamaterjali, et talvekorter mõnusasti sisse seada ja endale korralik kehakaal koguda.
Sügistöid tehes veendu, et sa ei satuks kogemata peale siili hoolega peidetud pesale. Nad kasutavad pesakohtadena ära terrassialuseid õõnsuseid, puuriitasid, hunnikusse laotud ehitusmaterjali, euroaluseid ja ka avatud ustega kõrvalhooneid. Enne ukse sulgemist veendu, et keegi sinna sisse lõksu ei jää!
Et talveunne jääda, peab siil olema piisavas kehakaalus. Kui sinu aias on ringi liikumas siilike, kes on pisem kui teised, siis vajab ta kindlasti abi. Sobiv kaal, et talveuni üle elada, on üle 600g. Hibernatsioonis olevad siilid kaotavad palju kaalu ning ka kevadine ärkamine on suur jõupingutus. Kui okaskera kaal pole talveunne jäädes piisav, siis võib ta jääda igavesse unne.
Siilid hakkavad tegema lühiajalisi uinakuid, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur langeb alla +10 kraadi. Püsivasse unne jäävad siilid siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla +5 kraadi.
TEAVE
Pea meeles!
- Kui alustad aialindude toitmist, siis ei tohi seda lõpetada enne kevade saabumist!
- Veelindude toit ei ole sai! Ära alusta ka nende toitmisega enne lume tulekut. Sobivaks toiduks on riivitud porgand, kurk, salat, hiinakapsas, nisu, kaer ja oder.
- Hoia siilide ja lindude tarbeks aias madalat veeanumat.
- Siilile võib toiduks pakkuda linnulihast valmistatud kassi- või koerakrõbinaid ning konservtoitu.
- Ära anna siilile ega ühelegi teisele loomale või linnule lehmapiima!
- Hätta sattunud metsloomast või linnust saab teada anda ööpäev läbi riigiinfo telefonil 1247.
- Eesti Metsloomaühingu infotelefon on 5632 2200 (tööpäevadel kl 8–20, puhkepäevadel kl 9–20).
