Eestis sureb igal aastal kõige rohkem inimesi südame-veresoonkonnahaiguste tagajärjel – ligikaudu 8000 inimest aastas. See on ligi 50% surmade koguarvust. Seetõttu on väga oluline enda südame eest hoolitseda ja esimesi ohumärke endale varakult teadvustada.

Kuigi enamasti peetakse südameinfarkti vanemate inimeste haiguseks, siis aina enam tabab see terviserike ka nooremaid, neljakümnendates inimesi, sagedamini mehi kui naisi. Oma südame heaks saab iga inimene palju ära teha.

Kuidas oma südame tervist hoida?

„Ameerika Südameassotsiatsioon (American Heart Association) on välja töötanud kaheksa soovitust, millele tähelepanu pöörata, kui soovime elada võimalikult kaua tervena. Soovitused on järgmised: toitu tervislikult; jälgi ja hoia kolesteroolitaset, hoia tervislikku kehakaalu, kontrolli veresuhkru ja -rõhu taset, ole aktiivne, maga piisavalt, ära suitseta,“ selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog-juhtivarst dr Henri Kaljumäe.

Tervislik toitumine on südame tervise seisukohast väga oluline ning kehtivad teada-tuntud põhitõed: toitu mitmekesiselt, söö palju piisavalt puu- ja köögivilju ja kiudainete rikkaid toite ning töödeldud lihatoodetele eelista värsket liha ja valmista söök ise, väldi liigset soola- ja suhkrutarbimist. Puu- ja köögivilju soovitatakse süüa viis peotäit päevas. Samuti on oluline tarbida toite, mis sisaldavad oomega-3-rasvhappeid, näiteks kala. Mitmed tõsised südamehaigused, näiteks ateroskleroos ja südameinfarkt on enamasti ennetatavad ning väga palju saabki siin südame heaks ära teha tervislikult toitudes.

„Lihatoodete, ennekõike punase liha tarbimine on seotud suurema kardiovaskulaarse suremusega: mida rohkem me sööme punast liha ja töödeldud lihatooteid, seda suurem on risk saada infarkti muuhulgas haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse,“ toob dr Kaljumäe välja töödeldud toitude, eriti töödeldud lihatoodete ohtlikkuse. „Juba 2015. aastal paigutas WHO kõik lihatooted 1. rühma kantserogeenide hulka, kuhu kuuluvad ka asbest ja sigaretisuits.“ Punase liha asemel soovitab dr Kaljumäe tarbida kala- ja linnuliha ja mune.

Lisaks eeltoodule ei tohi ära unustada ka kaunvilju, täisteratooteid ja pähkleid. „Uuringutes on leitud, et kaunviljade söömine vähendab kardiovaskulaarset haigestumist ja koronaarhaiguste tekkeriski. Samuti aitavad töötlemata täisteratooted, taimsed rasvad ja pähklid kolesteroolitaset kontrolli all hoida,“ selgitab dr Kaljumäe.

Suitsetajatel on esimene samm teel tervema südame poole suitsetamisest loobumine, mis tuleb kasuks ta teiste organite, näiteks kopsude tervisele, ning vähendab mitme vähiliigi tekkeriski.

Terviseaudit on hea võimalus oma südame tervisega kursis olla

Ida-Tallinna Keskhaiglas pakume ühepäevast terviseauditit, mis on mõeldud peamiselt südame ja veresoonkonnaga seotud riskifaktorite hindamiseks ning esmase ülevaate saamiseks oma tervislikust seisundist. „Enamasti tullakse terviseauditile oma tervist kontrollima. Sageli on selleks tööandja võimaluse loonud või tullakse lähedaste pealekäimisel. Rõõmustav on, et terviseauditile jõuab rohkem mehi kui naisi, kuigi teretulnud on kõik,“ selgitab dr Kaljumäe. „Auditi kliendid on enamasti nooremad keskealised inimesed, kellel pole raskemaid haigusi, ent kes soovivad enda tervise kohta rohkem teada saada. Kui leiame auditi käigus mõne haiguse, mida on vaja ravida, saame kliendi suunata vastava spetsialisti juurde ja ravile jõudmist kiirendada. Õnneks esineb selliseid leide harva.“

Klassikaline terviseaudit koosneb vere- ja uriinianalüüsidest, tehakse rindkereröntgen, kõhuõõne ultraheli ja EKG ning koormustest. Skriiningud annavad päris head informatsiooni. „Tubli arsti käes on sellel infol suur väärtus. Analüüsid toimivad kui majakas, mis näitavad suuna kätte ja annavad aimu sellest, kus võib olla peidus mingi probleem. Samuti saame anda inimesele juhised, kuidas edasi minna ning veel tervislikumalt ja täisväärtuslikumalt elada,“ toob dr Kaljumäe esile terviseauditi väärtuse.

(ERALDI KASTI) Klassikaline terviseaudit ITKs (4 tundi)

• Vereanalüüs;
• EKG ehk elektrokardiogramm − annab informatsiooni südame löögisageduse ja erinevate rütmihäirete kohta;
• koormustest (tehtav koormustest erineb spordiklubide pakutavast koormustestist. Tegemist pole inimese füüsilise võimekuse testimisega, vaid südame verevarustuse hindamisega füüsilise koormuse abil);
• röntgenülesvõte kopsudest (toimub auditi arsti näidustuse ja saatekirja alusel);
• kõhuõõne organite ja väikese vaagna ultraheliuuring;
• kardioloogi või sisearsti vastuvõtt ning terviseauditi tulemuste hindamine.