Koos sügise algusega avas Koplis Noblessneri kompleksis uksed varjendis asuv pop-up muuseum, mis talletab filmi “Stalker” ning laiemalt lavastaja Andrei Tarkovski lugu. Film valmis aastatel 1977–1978 suuremas osas Tallinnas ja selle ümbruses Harjumaal.
Muuseum on osa rahvusvahelisest kultuuriprojektist “Tsoon”. See on inspireeritud Andrei Tarkovski 1979. aastal esilinastunud filmist “Stalker” ning selle aluseks olnud vendade Strugatskite romaan “Väljasõit rohelisse”.
Produtsent Indrek Leht ütleb, et esialgne idee oli avada monument Rotermanni kvartalis, kus kõige rohkem “Stalkeri” võtteid ka toimus. “See oli Ardo Ran Varrese idee, kuhu ta kutsus arhitektina appi ka Raoul Kurvitza. Mina tegelesin koha otsimisega,” ütleb Leht.
Monumendile toona raha ei saadud. Seejärel tekkis idee rajada Narva Kreenholmi teemapark. Kolmas variant oli rajada Ida-Virumaale seiklusrada. Plaan oli kaasata sinna ka tondilinnad, piirivalvekordonid ja muudki paigad.
Varjendist sai tsoon
Muuseum seati sisse Noblessneri kvartalisse, Peetri 5 asuvasse varjendisse. “Neid oli siin kokku kolm, see on kõige väiksem. Koplis on varjendeid palju. Mujal Eestis, näiteks Kosel, on need samuti alles,” ütleb Leht.
Noblessneri oma oli juba aastaid tühjana seisnud ja oma aega oodanud. Nüüd anti see muuseumipidajatele.
“Valdaja ütles, et tehke korda ja hakake tegutsema. Siis koristasime seda prahist. Päästsime kapi, paar nari ja pinke. Antikvariaadist on asju toodud, valguse tõime ka sisse. Osa vanu juhtmeid jätsime eheduse pärast ikkagi alles,” tutvustab Indrek Leht ruume.
Varjendis on eestuba ehk nn Stalkeri tuba, kus räägitakse filmist ja legendidest selle ümber. Tagumises ruumis asub väike projekti Tsoon väljapanek.
Eesruumis on üleval ka vana filmiprojektsiooni aparaat. “Selle päästsime Alavere rahvamajast. Nurgas on filmirullid, mille päästsime Kose-Uuemõisa koolist. “Stalkerit” seal ei olnud, aga muid filme on. Ehk saab neid näidata,” räägib Leht. Alles on ka filmide kerimise laud.
Elav ajalugu Arvo Iho
Seintel on üleval mustvalged fotod, mille tegi Tallinnas ning Jägalas üle 40 aasta tagasi Arvo Iho. “Näiteks siin on foto võtete algusest, kui Andrei Tarkovski lebotab toolil – aega on, kõik on veel hästi ja tore. See oli 1977. aasta kevadel,” räägib Leht.
Enam-vähem on muutumatu Jägala elektrijaama ümbrus. Elektrijaam on taastatud, kuid tsooni vaated on samad.
Aga samas vastas on foto, kus Tarkovski on 1977. aasta septembris imestunud ilmega. Sest 2000 meetrit Kodaki lindile võetud materjalist riknes. See oli umbes 2/3 filmi materjalist.
Lavastaja elas seejärel üle raske talve ning tuli kevadel 1978 jälle Tallinnasse tagasi, et film uuesti lavastada.
Sellest ajast on foto, kus ta juba ise on kaamera taga. Sest senine operaator Georgi Rerberg on vallandatud ning töötab juba uus operaator Aleksandr Knjažinski. Loomulikult on fotodel peaosalised ehk Aleksandr Kaidanovski (Stalker), Nikolai Grinko (professor) ja Anatoli Solonitsõn (kirjanik).
Indrek Leht ja varjendi originaalsisustus. Fotod Allar Viivik Kahjuks pole kõik asjad ikkagi selged. Nii püütakse taastada täpsed võttepaigad Eestis ning teave läheb üles portaali Ajapaik.ee. “Tahame teabe ka koordinaatidega varustada, sest siia tuleb inimesi, kes huvituvad “Stalkerist” detailideni,” ütleb Leht.
Kus on täpsed võttepaigad?
Tallinnas on pea kõik võttepaigad väga palju muutunud. “Kultuurikatla korsten ehk toonane elektrijaama korsten on täpselt sama. Raudtee on sealt küll üles võetud. Rotermanni kangialune on alles, aga vaated on muutunud. Aastal 2009, kui pihta hakkasime, oli kõik enam-vähem olemas,” meenutab mees.
Kopli vana naftabaas, kus võtteid tehti, on lammutatud. Bekkeri sadama lähedal asub tühermaa, kus sõidetakse dresiiniga. Kalasadam, kus filmiti stseeni Faime Jürno ja kabrioletiga, on samuti kõvasti muutunud.
Küll on enam-vähem muutumatu Jägala elektrijaama ümbrus. Elektrijaam on taastatud, kuid tsooni vaated on samad. “Tahame sinna üles panna väikesed QR-koodid, et saaks lugeda jutte ja tutvustusi. Seal on muidugi olulised jaama valdaja ning valla seisukohad,” ütleb Leht. Lisaks on oluline võttekoht Irus, kus endine raudteesild ületab Pirita jõge.
