Kunagi oli Tallinna ümber roheline vöönd, mida kaitses Rohelise Vööndi metsamajand. Nüüd on Tallinna ümber kuldne ring, kust kulda üritavad kaevandada kõik – arendajad, maapõuevarade kaevandajad, metsafirmad… Paraku pole kõik kuld, mis hiilgab.
Tallinna lähiümbruses pole – või peaaegu pole – enam suuri metsamassiive, mis oleks ühtaegu suurlinnale rohelisteks kopsudeks, samas aga elupaigaks metsloomadele-lindudele või lihtsalt puhkekohaks loodussõpradele.
„Üks paik siiski on,“ teab Harku vallavolikogu liige Val Rajasaar. „See on suur ala, mis jääb peamiselt Tallinna-Keila ja Rannamõisa-Klooga maantee vahele, ulatudes lõuna poolt Saue valla piirini ja piirnedes läänest Vääna jõega,“ kõneleb terve elu loodusega sina peal olnud, rohelise mõtteviisi poolest tuntud mees.
See on ala, kus Tallinna vahetus läheduses on säilinud suured terviklikud metsamassiivid, aga ka looduslikud niidud. „See on väga kompleksne mitmekesine loodusmassiiv, kus on läbi aegade ikka looduse seireid läbi viidud ja kus teadaolevail andmeil elavad ka meil kaitse alla olevad linnuliigid,“ kõneleb Val Rajasaar loodusmassiivist, mille pindala on kokku ligi 2800 hektarit.
Maa, mis vajab kaitset
See on ala, mida Harku vald on üritanud majandustegevusest – olgu selleks siis tiheasusustuse rajamine, kaevandamine või lageraie – ikka puutumatuna hoida.
„See pealinna läheduses olev loodusmassiiiv on nii oluline, et see ei saa olla ainult ühe valla kaitsta! Siin on vaja riigi garantiid.“
„Juba ligi 15 aastat tagasi, 2003. aastal tegi Harku vallavalitsus keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Sõrve riiklik looduskaitseala,“ meenutab kauaaegne Harku vallavanem Sulev Roos. See ettepanek võeti ministeeriumi poolt ka menetlusse, telliti eksperthinnang. Et see on suur ala, oli eksperthinnangut keeruline teha. Eksperthinnang koostati ilma välitöid tegemata, ainult kaardimaterjali põhjal. Lõpuks nenditi, et andmeid napib.
„Nii jäigi valla ja ministeeriumi vahele püsima nagu sõnatu kokkulepe – omavalitsus seal majandustegevust ei kavanda, ministeerium aga looduskaitseala kehtestamisega ei kiirusta,“ meenutab Sulev Roos.
„Harku vald on seda ala oma üldplaneeringus ka kenasti kaitsnud. Sinna pole ühtegi uusarendust planeeritud, kuigi arendajad tõenäoliselt himustaks linnalähedast puutumatu loodusega ala,“ kiidab Val Rajasaar Harku valla üldplaneeringut. Samas nendib loodusmees: „See pealinna läheduses olev loodusmassiiiv on nii oluline, et see ei saa olla ainult ühe valla kaitsta! Siin on vaja riigi garantiid.“
Mida ütlevad eksperdid?
15 aasta jooksul, mil Harku vald Sõrve looduskaitseala rajamiseks taotluse esitas, on paljugi muutunud. Vahepealne ehitusbuum röövis veel tublisti rohelust Tallinna ümbrusest.
„Tegemist on Tallinna külje all viimase säilinud loodusmaastiku osaga, kus meile iseloomulikud suuremad loomad on elupaiga leidnud ja kaitset leiavad. Seal kohtab põtra, ilvest, vahel väisab seda paika karu, sigadega on küll nii nagu parasjagu on,“ kõneleb keskkonnaagentuuri elusloodusosakonna juhataja Uudo Timm, kelle tööülesandeks on jälgida, mis elusloodusega Eestimaal toimub.
„Seda loodusmassiivi pole süsteemselt uuritud. Küll on jälgitud seal elavaid haruldasi liike, näiteks meie rannikualadel üliharuldast merikotkaste paari. Teadaolevalt on see linnale lähim paik, kus see haruldane lind juba kümmekond aastat pesitseb,“ arvab tunnustatud ornitoloog Aarne Tuule.
Vähemaharuldastest lindudest pesitsevad seal kanakullid, karvasjalg kakk ehk laanekakk, händkakk, värvukakk, herilaseviu, laanepüü, loetleb ornitoloog.
„Oleme uurinud ka sellel massiivil elavaid tigusid,“ kõneleb malakoloog, keskonnaagentuuri spetsialist Piret Kiristaja. 13 kohast võetud proovid kinnitavad, et Sõrve ümbruses elab vähemalt 22 liiki tigusid, kellest vasakkeerme pisitigu on arvatud rahvusvaheliselt ohustatud liikide hulka.
Ühe valla mure?
Esialgselt spetsialistide poolt välja pakutud 2800 kaitset vajavast hektarist ligi kaks kolmandikku kuulub riigile, kolmandik eraomanikele. Miks peaks ka see kolmandik maaomanikest olema huvitatud looduskaitsealast, kus majandustegevust ei toimuks?
„Ega seal siis igasugust majandustegevust ei lõpetata. Suured lageraied lõpetatakse. Väikesemahulised raied metsa uuendamiseks jäävad. Samuti on loomade karjatamine ja neile heinategu alale ainult kasuks,“ ütleb Uudo Timm. Loodusmehe arvates võiks seal isegi taastada kunagised talukohad. Muidugi tänapäevases versioonis.
„See ala on suure, Harku vallast märksa kaugemale ulatuva rohevõrgustiku tuumala, kuhu loomad tulevad poegima,“ kõneleb Val Rajasaar. Liiklusstatistika andmetel on Tallinna-Klooga maantee Muraste-Viti teelõik just koht, kus toimub enim kokkupõrkeid suurulukitega. „Kui poleks roheala, oleks mõlemale poolele traagilisi avariisid veelgi rohkem,“ usub Val Rajasaar.
Suure töötava ökosüsteemi kasu ei saa mõõta ainult rahas, selle hävitamine võib tuua aga korvamatut kahju kogu elusloodusele, kinnitab loodusmees Val Rajasaar.
Harku vald on õnnistatud erakordsete loodusväärtustega, aga see tähendab, et vallal on ka erakordne vastutus neid väärtusi hoida ja kaitsta. Kas tohib jätta seda ühe valla mureks?
ARVAMUS: Erik Sandla, Harku vallavanem
Oleme Harku vallas siiani suutnud säilitada tasakaalu puhta ja rikkumatu looduskeskkonna ning uusarenduste vahel. Sõrve metsamassiiv on siinse elukeskkonna üks väärtuslik osa, mille säilimine on meile oluline. Seepärast oleme rahastanud seniseid ja ka järgmisel aastal toimuvaid sesoonseid uuringuid Sõrve loodusmassiivis, mis hõlmavad kõiki seal elutsevaid liike ning looduskeskkonda. Oleme palunud keskkonnaministeeriumil oodata ära nende ulatuslike uuringute tulemused, mis võivad olla aluseks Sõrve looduskaitseala moodustamiseks.
