Aednik Maie Steinfeldt hoiatab, et esimeste soojade päevade kuid õhukese lumega ei tasu veel aias suuremalt tegutseda-kaevata-toimetada. Ära tuleks oodata ikka soe päriskevad ning kasutada aega taimede või kasvõi töövahendite ettevalmistamiseks.

“Keila keskpark on viimasel aastal olnud peaaegu minu teine kodu,” ütleb Maie Steinfeldt, kui linna keskel Harju Eluga kokku saab.

“Toimetan siin jõudumööda. Lillad krookused on maas, aga täna on lumine ja nad ei ole kuigi suurelt lahti,” viipab ta väikeste kevadekuulutajate poole.

Igapäevaselt Kiili vallas elav naine ütleb rõõmustades, et 13 kuud Eestit vaevanud koroonalaine (lained) pole aednikele õnneks väga muret valmistanud.

Pigem on aednikud ja nende eeskujul ka pühapäevased aednikud hakanud varasemast rohkem põõsaste-lillede-peenarde maailmas toimetama.

Kui kaua olete aiandusega tegelenud?

Oma lõbuks on mul näpud kogu aeg mullas olnud, aga tõsisemalt hakkasin asjaga tegelema aastal 2017. Enne seda töötasin Hansaplantis aednik-klienditeenindajana.

See, et minust aednik sai, on minu ema süü, läksin Räpinasse aiandust õppima nagu tema. Tegelikult ei teadnud ma 15-aastaselt, mida ma teha tahan. Aiandus tundus loogiline ja turvaline valik.

Kas lapsepõlv ka määras kuidagi ametivalikut?

Minu vanematel oli talu suure õunapuuaia ja põllumaaga. Seal sai taimedega tegeleda juba varasest lapsepõlvest.

Krookused kuulutavad vaatamata värskele lumele juba kevadet. Fotod Allar Viivik 

Vanaisa ehitas väikese madala peenrakasti, kuhu sai klaasid peale panna. See oli nagu väike kasvuhoone. Kastis sai siis külvatud, rohitud ja saaki korjatud juba väga väiksena.

Toimetate Kiili vallas Luige alevikus. Kui suur on teie koduaed?

Minu koduaed ei ole väga suur. Ostsin vanasse suvilarajooni väikese majakese ja oma aeda ilusaks teha nagu polegi veel jõudnud. Minu aed on pigem nagu koleaed ja need mõned peenrad on kindlasti Tootsi peenrad.

See on ikka nii: kui sa päevad läbi teed teiste aedu ilusaks, siis koju tulles ei taha enam sellega tegeleda. Siis tahan tegeleda selliste asjadega, mis mulle peale aianduse meeldivad. Need on ratsutamine ning jalgrattasõit.

Räägime kevadisest aiast ja selle ilunippidest. Millal jõuab aias kätte kevad? Kas siis, kui lumi sulanud ja on juba piisavalt soe?

Naljaga pooleks võib öelda, et aedniku kevad algab siis, kui kauplustesse ilmuvad müügile seemned. Tahaks juba toimetada, valida ja külvata!

Samuti saab aia jaoks taimi varakult ette kasvatada. Ehk siis tomatid, paprikad, lilled, kurgid jne. See on esimene märk, et kevadkuud lähenevad.

“Armastan okaspuu erinevaid liike ja vorme. Aga minul asub aed nii madala koha peal ja seepärast on kõik peenrad tõstetud,” selgitab Steinfeldt enda koduaia planeeringut. Foto erakogu 

Loomulikult tuleb jälgida ilma. Näiteks tänavu oli ülestõusmispühade nädalavahetus ilus ning mõõdukalt soe. Teisipäeva, 6. aprilli hommikul oli aga õhuke lumi maas ja ilm külm.

Kevad algab aias tegelikult juba sügisel. Siis tuleb jälgida, et puud-põõsad või vähemalt väiksemad nendest saaks kinni kaetud-mähitud. Seda kaitseks külma eest ning ka loomade närimise vastu. Olete päri?

Kui on külmaõrnad taimed ja põõsad, siis mina soovitan need küll sügisel kinni katta. Kõik oleneb muidugi talvedest. Möödunud talv oli külm. Aga eelmine jälle väga soe.

Kevadel, kui saabuvad ereda valgusega päevad, on mõnda taime vaja varjutuskangaga kaitsta päikesepõletuse eest.

Noori õunapuid peab loomulikult kaitsma nii jäneste kui hiirte eest.

Teie tavalised esimesed tööd kevadises aias? Mida olete juba tänavu ette võtnud?

Kuna minu aed on suurte puudega varjatud, sulab lumi sealt alles pooleks aprilliks ära. Alles siis saan aias toimetama hakata.

Mida teha, kui talv jääb vahele ning jaanuarist märtsini on pidevalt +5 ja rohkem? Kas siis võiks kevadtöid teha juba veebruaris-märtsis?

Talve täielik vahelejäämine on aiale ja taimedele iga nurga alt halb variant. Taimed tahavad sarnaselt inimestega samuti puhata. Vastasel juhul võivad nad endaga “sassi minna”. Nad hakkavad valel ajal õitsema. Näiteks juba soojal märtsikuul. Kui aga on käes õige aeg, siis pole enam jõudu. Sügisel maksab see kätte, sest õuna- või kirsipuud ei kanna lihtsalt vilja.

Aga lumeta ja rohelise maaga veebruaris-märtsis ei soovita ma kohe peenrasse ja püsilillede juurde tormata. Oodake ikka päriskevad ära.

Ikka nagu tavalisel nelja aastaajaga ja talvega aastal.

Senikaua saab ette võtta muid töid. Näiteks koristada kasvuhoonet. Samuti seada korda tööriistad. Käärid ja labidas vajavad igal aastal teritamist, kui neid pidevalt tarvitada.

Otsige välja aiamööbel ning puhastage see ära. Neid töid saab teha ka siis, kui näpud juba veebruari lõpus-märtsi alguses sügelevad.

Loomulikult saab puid ja põõsaid lõigata. Vaadake üle nende kahjustused, murdunud ja kuivanud oksad jne. Samuti saab harvendada ja pügada hekke.

Kevadel on oluline ka muruhooldus. Rohkem või vähem sulab see lume alt välja koos hallitusega. Kas see kaob lõpuks ise ära või tuleks hallitust tõrjuda?

Kui tulevad juba soojad ja päikesepaistelised ilmad, siis kaob lumiseen ise ära. Aga need laigud, mida lumiseen on kahjustanud, tuleb ära riisuda ja sinna muruseeme külvata.

Tüütud mutid, kes on muru üles tõngunud ning “kaunistanud” lugematute mullahunnikutega. Kuidas nendesse suhtuda?

Selliseid naabreid ei soovi koduaeda vist keegi, sest mutid tekitavad aias palju pahandust. Nad suudavad hooldatud aia väga kiiresti täiesti tagurpidi pöörata. Mutid uuristavad tohutuid käike ja närivad ka taimejuuri. Kuna mutid tekitavad palju kahju, siis nendest lahtisaamiseks on parim võimalus nad kinni püüda.

Kui tõrjuda ei soovi, siis on variant teha muttidega koostööd ja loobuda nendega võitlemisest. Kui on hea must muld, siis saab seda oma aias kasutada.