Kaitseministeerium teatas tänavu kevadel, et soovib soomusmanöövervõime arendamiseks ja liitlaste väljaõppe korraldamiseks rajada Soodlasse uue harjutusvälja. Selleks on plaanis algatada Eesti esimene riigi eriplaneering, mida võimaldab 1. juulist kehtima hakanud planeerimisseadus.

Võrreldes kevadega on toimunud kaks olulist asja: vabariigi valitsus otsustas juulis, et Kuusalu ja Anija valda Soodlasse luuakse uus harjutusväli, ning augustis, et keskpolügooni ümbritsevat riigimetsa saab kasutada sõjaliseks väljaõppeks. Mis tähendab seda, et keskpolügooni ümbritsevat metsa kasutatakse lahinglaskmiste ohualana ja seetõttu saab ala õppuste ajaks kõrvalistele isikutele sulgeda. Need kaks otsust andsid kaitseministeeriumile võimaluse anda harjutusväljade arendamisele ametlik käigu, selgitas Harju Elule kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna keskkonna ja planeerimise nõunik Heddy Klasen. „Näiteks on meil nüüd alus alal asuvate kinnistute omanikega maade kasutamise osas läbirääkimisi pidada, ostu-müügi lepinguid sõlmida, algatada ala planeerimise ja kavandatava tegevuse keskkonnamõjude hindamise protsess,“ tõi ta näite.

Harjutusala loomiseks algatatakse Eesti esimene riigi eriplaneering. Tänavu 1. juulist kehtima hakanud uues planeerimisseaduses on riigi eriplaneering planeeringuliik, millega otsustatakse riiklikes või rahvusvahelistes huvides olevate suurobjektide rajamise üle. Riigi eriplaneeringuga tegeleb reeglina siseministeerium.

Heddy Klaseni sõnul ei erine riigi eriplaneeringu koostamise põhimõtted omavalitsuse poolt algatatud planeeringutest. „Riigi eriplaneeringul on täpselt samad avalikustamise, avalike arutelude ja keskkonnamõjude hindamise nõuded, nii et kõik, keda planeering puudutab, saavad kaasa rääkida ja ettepanekuid teha,“ ütles ta.

Kohtumised kohalikega

Harjutusvälja loomiseks on aga eeltööd tehtud juba aasta jagu. Tänavu on kõikvõimalikke tutvustavaid ja selgitavaid üritusi ning kohtumisi korraldatud peaaegu paarkümmend. Plaane on käidud selgitamas Kuusalu, Anija ja Aegviidu vallavolikogus ja vallavalitsuses, kohtutud on rekreatsiooniettevõtjatega, kohalike elanikega, Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), jahimeestega jne. Järgmisel nädalal kutsutakse tulevase harjutusvälja alale kokku valdade esindajad, looduskaitsjad, ettevõtjad, RMK ja AS Tallinna Vesi (Soodla veehoidla kuulub Tallinna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse) esindajad, et kahel päeval koha peal ringi käia, tutvustada planeeringu lähteülesande esialgset varianti ning ettepanekuid kuulata. 24. septembril aga toimub kaitseministeeriumi esindajate kohtumine Kuusalu valla rahvaga.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang on kohalikega kohtumas käinud ning tema sõnul aktsepteerivad kohalikud uue harjutusvälja ja ohuala loomist juhul kui arvestatakse nende soovidega. „Inimesed saavad aru, et seda on riigi kaitsmiseks vaja, kohtumised on selleks, et arutada, kuidas me kõik koos sinna nüüd ära mahume,“ ütles Sang.
Heddy Klasen märkis, et alati on ka valjuhäälseid põhimõttelisi vastaseid, kuid neid on siiski üksikuid.

Et ei tekiks tüli

Ohuala ja uut harjutusala on vaja selleks, et viia läbi eelkõige lahinglaskmisi soomukeid kasutavatele üksustele. Keskpolügoon on liiga väike, et sinna mahuksid ära ka lahingumasinatega lahinglaskmiste ohualad, praegu saab seal vaid ühes suunas laskeharjutusi sooritada ning liikumiselt laskmine pole võimalik. Ka tulevikus liiguvad soomukid keskpolügooni alal ning ka sihtmärgid jäävad keskpolügoonile, kuid laskmiste ohutust tagavad ohualad ulatuksid üle praeguste piiride.

Polügooniga külgnevate ohualade pindala on u 10 000 hektarit ning lahinglaskmiste ajal on kõrvalistel isikutel ohutuse tagamiseks seal viibimine keelatud. Valitsuse korraldusega lubatakse RMK matkaradadega kattuvad ohualad õppusteks sulgeda maksimaalselt 90 päeval aastas.

Klaseni sõnul on vajalik kehtestada õppuste jaoks võimalikult rutiinne graafik, et kohalikud elanikud ja turismiettevõtjad teaksid arvestada, mil õppused toimuvad ning saaks seeläbi omi plaane teha. „Valdavalt toimuvad õppused tööpäeviti tööajal oktoobrist mai lõpuni,“ ütles ta. RMK loendurite andmetel külastab enamus inimesi piirkonda suvel ja nädalavahetustel.

Koostöös RMKga kavatseb ministeerium rajada alternatiivse matkaraja ohualal kulgevatele Põhja-Kõrvemaa matkaradadele. Metsaalade kasutamiseks peab ministeerium sõlmima kokkulepped ka Kuusalu ja Anija vallaga, keskkonnaametiga ja RMKga.

Turistidele ja matkalistele pannakse ohualale üles ka hoiatavad sildid ja viidad, samuti kaalutakse hoiatavate SMSide saatmist.

Väikseim võimalikest

Mingi tüli ohualast ja uuest harjutusväljakust tekib kohalikele nagunii, kuid Heddy Klaseni sõnul teeb kaitseministeerium omalt poolt kõik, et seda oleks võimalikult vähe. „Kärpisime esialgsest plaanist harjutusala pindala märkimisväärselt, tegime ise analüüse ja suhtlesime keskkonnaametiga, kohalike elanike ja ettevõtjatega,“ rääkis ta. „Ka kaitsevägi tegi ise analüüse, et harjutusala võimalikult optimaalse suurusega oleks. Enam väiksemaks seda ala teha ei saa.“

Kuid miks just Kõrvemaa – Eesti on hõredalt asustatud ning tühje alasid peaks palju olema. Klaseni sõnul on tegu ainsa piisavalt suure selleks sobiva alaga, sest alal puudub juba pikemat aega püsiasustus – nõukogude ajal oli Soodlas ja keskpolügooni alal nõukogude armee polügoon, Eesti ajal loodi aga alale looduskaitseala. Samas on Soodla alal olemas tihe teedevõrk ning oluline on ka Tapa linnaku lähedus, sest just seal hakkavad paiknema tuleva aasta lõpus Eestisse saabuvad Hollandilt ostetud jalaväe lahingumasinad.

Esialgne plaan oli uus harjutusväljak luua ajaks, mil esimesed lahingumasinad Eestisse saabuvad, kuid Klaseni sõnul võib planeeringuprotsess veidike kauem aega võtta. „Tänasest võtab planeering nähtavasti poolteist aastat,“ pakkus ta.