Väike kauplus Anija vallas Soodla külas on samas kohas asunud ajast aega. Ja seda vana ja uue Piibe maantee vahel. 60 elanikuga külale on selle olemasolu väga tähtis.

Et poepidajad-omanikud Virve Jõerand ja Ingmar Kuusik pole aastakümnete jooksul teinud tühja tööd, näitab neile Anija valla teenetemärkide annetamine. Lisaks saab tunnustuse Kehra linna kaupmees Jüri Kurik.

“Elame põhimõtte järgi: pigem meeldiv üllatus, kui suur pettumus. Seepärast pole ka suurt reklaami või viita, mis poeni juhatab,” ütleb Jõerand. “Nii kaua, kui poes käiakse ja kaupa ostetakse, hoiame uksed lahti.” Lisaks Jõerannale ning Kuusele toimetavad poes ka kokk Kristiina Sarapuu ja müüja Marje Lepp.

Soodla pood keset lund ning Põhja-Kõrvemaa loodust. 

Kellele oleks värskelt tunnustatud ise teenetemärgi andnud? “Ehk mõnele õpetajale või arstile. Meil on siin näiteks perearst Jakovenko väga tubli. Võib-olla on ta juba tunnustuse saanud,” arutlevad Jõerand ja Kuusik. Mõlemad kiidavad Jüri Kurikut, kelle käed ja sõrmed töötavat kiiremini, kui mitu pangaautomaati või makseterminali kokku.

Lisaks Soodla poele on majas ka väike söögikoht. Praegu käib aga väikeses söögitoas remont, sest piirangud lubasid roogasid vaid kaasa müüa. Toidud valmivad kohapeal. “Lihtne menüü: võileivad, hakklihakaste, kotletid, makaronivorm, kartulipuder, mulgipuder, seapraad jne. Mõned on küsinud, et kas on ka head toidud. Vastame siis: proovige ise, siis saate teada,” ütleb Jõerand.

Ave Nahkuri pildid. Fotod Allar Viivik 

Söögitoa seinale on Ave Nahkur maalinud pildi, kuidas “meie küla eided vana karu maha lõid”. “Ave oli meil siin naabrinaine ehk ta elas ju Raudoja kõrtsitalus. Tema maale on seintel veelgi,” rõõmustavad poepidajad. Fotod Allar Viivik

Kaupa toodi üle Eesti

Virve Jõerand on Soodla poega seotud olnud üle 35 aasta. Ingmar Kuusik on seal toimetanud viimased 24 aastat. Enne seda, kui Jõerand poe erastas, töötas ta samas müüjana. Asutus kuulus toonasele Harju tarbijate kooperatiivile (HTK). Aprillis 1990 see HTK volikogu koosoleku otsusega ka erastati. Uue omanikuga avati pood sama aasta juunis ja tegemist oli maakonna esimese erapoega. “Kohviku avasin juba suvel 1989. Pood avanes 24. juunil 1990 ja seda teatab ka vana külalisteraamat,” näitab perenaine.

Olukord toonases kaubanduses erines tänasest nagu öö ja päev. Kehtis veel rubla, korralikke külmikuid nappis ning suurem ostmine oli kaubapäevadel. “Leiba läks toona kõvasti. Loomi oli külas palju ja neid toideti leivaga. Praegu pole siin enam ühtegi looma, vist mõned üksikud kanad on,” lisab Kuusik.

Kauba sortiment ulatus 1980–90-ndatel lehmaketist ja hangudest kuni sukatrippide ning laadalipsudeni. “ Maratist tõime veel tükk aega trikotaaži, Lindast kotte ja muid nahatooteid. Neid asju ei müü me juba ammu,” ütleb Jõerand.

Kroonisuvi 1992: perenaise selja taga on kaubanappus, riiulitel vaid mõned konservid ja veidi alkoholi. Repro 

Pärast erastamist muutusid tema sõnul varustusasjad tunduvalt lahedamateks. “Kõik tahtsid enda tagavarad ära anda. Aga need tuli ise autoga tootjalt või hulgibaasist kohale tuua. Majoneesi ja toiduõli müüsime näiteks lahtiselt. Seda tõime 25-liitrise piimanõuga ning villisime siis ostja purki ümber,” meenutab naine. Lihakaupa toodi näiteks Rakverest, Tartust või linnuvabrikust.

Kõik on mugavalt koos

Kuidas hangitakse aga kaup täna, kui üleminekuaegadest on möödas 30 aastat? “Ise praegu tootja juurde kohale ei sõida. Seda juhtub väga harva, sest kõik vajalik tuuakse ise kohale,” ütleb Kuusik.

Erinevus on ka 90-ndate alguse ning tänase poevõrgu vahel. “Anijal oli kaua pood, Lillis töötas meie filiaal. Meil oli ka autokauplus, mida pidasime päris kaua. See lõpetas töö vist neli aastat tagasi, sest nõudlust ei olnud. Vald pani bussi ka käima,” ütleb Kuusik.

Anija valla keskuses ehk Kehras töötavad ketipoed. Need toimetavad ka mujal Anija vallas. Kuidas on aga Soodla pood iseseisvalt toime tulnud?

Virve Jõerand ütleb, et neile on pakutud võimalust ühineda kaupluseketiga. “Aga me saame hakkama ja abi pole vaja. See arvamus, et väike erapood on kallis, ei pea kindlasti paika. Saame paljusid kaupu müüa neist odavamalt,” arvestab perenaine. Ta kiidab nii Piibe maanteed, mis toob poodi ühekordseid ostjaid-sööjaid kui ka stabiilseid ostjaid.

See arvamus, et väike erapood on kallis, ei pea kindlasti paika.

Palju aitab ka söögikoht. “Ümbruskonna karjääride autojuhid on sageli mitu päeva kohapeal. Nad käivad siin mõnikord mitu korda päevas söömas. Metsavedude autojuhid astuvad ka läbi,” ütlevad Jõerand ja Kuusik. Samuti aitab see, et pood on avatud seitsmel päeval nädalas.
“Noored pered hindavad seda, et kõik on ühes kohas koos. Kahe-kolme lapsega kaubanduskeskuses ostlemine võtab aega. Siin saad hakkamas kuni kümne minutiga,” lisab Kuusik.

Pood pole pidanud sulgema uksi ka remondi, avariide või koroonaviiruse pärast. “Lae vahetasime ära öösel, kui pood oli korraliselt kinni. Invetuuri oleme ka teinud nii, et uksed olid lahti. Ja kui elekter ära läheb, siis toimetame küünlavalgel,” ütleb mees.
Lisaks toimetab poes ka postipunkt. “Postkontor läks kinni vist kümmekond aastat tagasi. Postitöötaja tuli aga meile tööle, sest inimesi oli vaja,” ütleb Jõerand.

Arvamus, Jaanus Kalev, Anija vallavolikogu esimees

Teise teenetemärgi saab Kehra linnas Pääsukese poodi pidav Jüri Kurik. Seda lisaks Soodla poe omanikele. Kuidas neid kolme iseloomustada? Need inimesed on hingega asja kallal ja osa kogukonnast. Märksõna on töökus ja kogukonna keskus.