Rae valla piiril asunud mitme tehase ja ettevõtte töötajate suvilamaadele kerkinud asundus on jäänud kas lennujaama laienduse või Coopi keskuse alla. Püsti on veel viimased riismed suvilatest ja kuuridest.

Soodevahe küla nn Suur-Sõjamäe pilpaküla sai alguse 1980ndatel. Aastakümnetega kerkis sinna sadu ebaseaduslikke suvilaid ja muid ehitisi. Alates 1990ndatest jõudis aga asundus ajakirjandusse tulekahjude ja teiste kriminaalsete teadetega. Asundusest on Aljona Suržikova teinud ka dokumentaalfilmi.
Mis on kogu alast tänaseks saanud, sellest rääkis Rae vallavanem Mart Võrklaev.

Kas kogu küla on likvideeritud ja sinna on laienenud lennujaam?

Mart Võrklaev: Soodevahe küla pilpaküla nime all tuntud ala on valla üldplaneeringu alusel ette nähtud tootmis- ja ärimaaks. Ebaseaduslikult püstitatud hooned on suuremalt jaolt likvideeritud. Lennujaama laiendus koos raja pikenduse ehitustööde ettevalmistus algas käesoleva aasta aprillis ning ehitus peab olema valmis 2017. aasta lõpuks.
Lennuraja laiendus korrastab oluliselt piirkonda ja Rae vallal on selle üle hea meel. Valla üldplaneering näeb alal ette tehnoparkide arengut ning samuti soosib tootmisettevõtete rajamist.

Milline on lühidalt küla lugu? Kas tegu oli Dvigateli maa-alaga, kuhu ajati suvilad ja peenramaad?

1980. aastatel eraldas põllumajandusministeeriumi maakorralduse valitsus Sommerlingi-nimelise sovhoosi ääremaadest Tallinna linnale maad köögivilja kasvatuseks. Maad said Tallinna Linna Oktoobri Rajooni RSN Täitevkomitee töötajad, Lenini Rajooni RSN Täitevkomitee asutused ja ettevõtted, Eesti Tsiviillennunduse Valitsuse töötajad, samuti tehas Dvigatel töötajad ja teised linna tehased ja asutused. Maad eraldati sovhoosi maast mahaarvamiseta ja seal oli lubatud kasvatada vaid üheaastaseid kultuure. Ehitustegevust seal ei lubatud. Aga kord tuli sealset elu ja tegevust vaatama Eesti vabariigi maa-ameti esindaja. Ta nägi, et köögiviljakasvatuse kõrval toimus seal korralik ehitustegevus. Toimus see suures osas just Dvigatelile eraldatud maadel. Kuna maad ei kasutatud sihtotstarbeliselt, lubati lõpetada selline ehitustegevus. Aga ajad hakkasid muutuma ja Dvigatel osutus ilmselt liiga suureks pähkliks, mille tegevust kontrollida, ja ehitustegevus jätkus. Kui sohvoos likvideeriti 90. aastate alguses, läksid maad kas riigi või omavalitsuste haldusalasse. Ebaseaduslikult ehitatud hooned jäid püsima ja inimesed jätkasid seal elutegevust.
Ebaseaduslikult rajatud hooned on olnud probleem väga pikka aega. Esmalt hoonete ebaseaduslikkus ise, aga ka piirkonna väljanägemine tervikuna. Pole saladus, et see piirkond oli just nagu prügila.

PRIIT KOFF
Tallinna lennujaama avalike ja välissuhete juht

Lennujaamale kuuluvatele aladele on laiendatud lennujaama taristut või on plaanis maa arendamisega tegelema hakata. Näiteks praegune lennuliiklusala idaosa laiendus oli kõik kunagi kaetud hurtsikutega. Lennuliiklusala laienduse käigus on pikendatud lennurada 3480 meetrini (oli 3070 meetrit). Samuti rajatakse sinna täiendavad seisuplatsid (perroonid) õhusõidukitele ning tulevikus tõenäoliselt ka angaarid ja laohooned.
Kõik pilpaküla maad ei ole siiski lennujaama omad. Näiteks Coopi logistikakeskus paikneb samuti endise pilpaküla aladel ning kõrval on veel erakinnistuid.