Uue aasta alguses saabus ootamatu uudis Harku vallast. Nimelt selgus, et üks seal 7. jaanuaril kütitud metssigadest oli nakatunud sigade Aafrika katku. Analüüsi kinnitas kolm päeva hiljem veterinaar- ja toidulaboratoorium Tartus.
Käimasoleval jahihooajal, mis algas 1. märtsiga 2017 ja lõppeb tänavu 28. veebruaril, tuleks Vääna jahiseltsil kvoodi kohaselt lasta 30 metssiga. “Tänase päeva seisuga on meil kvoot juba ammu täidetud. Oleme lasknud 47 metssiga. Jaht veel kestab poolteist kuud ja tuleb veel lisaks,” lubas jahiseltsi esimees Hillar Kukk.
Vääna Jahiseltsil on praegu 54 liiget. “Kogu jahipiirkonna suuruseks on 16 420 hektarit, aga sinna alla lähevad ka tiheasustusalad, kus me jahti ei pea,” selgitas Kukk. Jahipiirkond jääb osaliselt Harku, osaliselt ka Saue ja Lääne-Harju valla aladele.
Katk küla ümbruses
Sigade Aafrika katku nakatunud metssiga lasti 7. jaanuaril Vääna küla ümbruses. “Ma täpsemat asukohta ei taha öelda, et igasugused haiged huvilised ei läheks sinna otsima ja mida iganes tegema,” ütles Kukk ja täpsustas siis, et tol päeval võttis jahist osa 23 meest.
Vääna jahiseltsi lastud metssead. FOTO erakogu Vääna jahiseltsi lastud metssigadele teeb analüüsid veterinaar- ja toidulaboratoorium Tartus. Kinnitus, et loom oli sigade Aafrika katku nakatunud, saabus 10. jaanuaril. Kas haiguse tõttu muutub nüüd jahipidamise kord Harku vallas?
“Ei,” jäi Kukk napisõnaliseks. Kui palju sigade Aafrika katku juhtumeid Harku vallas võib veel tulla? “See on loterii. Seda ei oska mitte keegi ennustada, kas siin läheb täiesti hulluks seakatku pandeemiaks või oli see mõni läbijooksev kari,” arvas ta.
Enne selle aasta 7. jaanuari Vääna jahiseltsi aladel ühtegi katkusiga lastud ei oldud. “See oli esimene,” ohkas Kukk.
Levinud üle Harjumaa
Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, kui Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.
Proovide ettevalmistamine Tartus veterinaar- ja toidulaboratooriumi (VTL) molekulaaranalüüsi osakonnas. FOTO VTL Harjumaale jõudis see haigus poolteist aastat hiljem. Löögi alla sattus esmalt Anija vald. 2. veebruaril 2016 kinnitati sigade Aafrika katku dignoos kahel Voose küla lähistel kütitud metsseal ning ühel Uuearu küla lähedal sõiduautolt löögi saanud ning seetõttu hukatud metsseal.
Hoolimata pingutustest ei ole taudi levikut seni suudetud peatada. „2016. aastal diagnoositi sigade Aafrika katk Harjumaal 46 metsseal ja 2017. aastal 87 metsseal,“ selgitas veterinaar- ja toiduameti loomatervise, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Harles Kaup.
„Tänaseks on sigade Aafrika katk levinud üle Harjumaa,“ resümeeris Kaup. Harku vald oli maakonna valdadest üks viimaseid, kus haigust seni leitud veel polnud.
Taudiga võitlemisel on oluline roll täita jahimeestel, et vähendada metsigade üldist arvukust ja nõnda pidurdada haiguse levikut. „Sel jahihooajal on Harjumaa jahimeestel kohustus küttida 621 metssiga,“ täpsustas Kaup. Kõikidest lastud sigadest tuleb võtta proovid ja saata laborisse analüüsimiseks.
Harjumaa kodusigadest on haigus seni õnneks mööda läinud. „Väikeseapidajaid Harjumaal ei ole. Tegutsevad viis suurt seakasvatusettevõtet kokku ca 22 000 koduseaga. Harjumaal ei ole sigade Aafrika katku kodusigadel diagnoositud,“ lisab Kaup.
