Eesti kauni kodu konkursil korraldatud Harjumaa kauneima kodu võistluse kolm parimat on nüüdseks välja sõelutud. „Ehkki presidendi auhind antakse vaid kolmele, väärivad tunnustust kõik konkursil osalenud kodud,“ kinnitas žürii liige, Keila abilinnapea Inge Angerjas.

„Kaunite kodude rohkus tegi hindajate töö keeruliseks, kuid vastutasuks pakkus ohtralt silmailu ja avastamisrõõmu. Iga ülevaadatud nominent oli omanäoline ja eriline: silmaga nähtava tagant piilus välja omanike hool ja armastus ning tulemuse saavutamiseks tehtud hindamatu mõttetöö ja kätevaev,“ ütleb abilinnapea.

Perekond Varrese kodu Arukülas. 

Sel aastal osutusid võitjaks perekond Varrese kodu Arukülas Raasiku vallas, Terje Liivase ja Madis Lepiku kodu Vaela külas Kiili vallas ja Ülle Koski ning Matti Immoneni kodu Laiakülas Viimsi vallas.

Alustati tühjalt põllult

„Meie kolisime Kiili külje alla Vaela külla 2007. Maja oli küll valmis, aga ümberringi oli põld, lage väli,“ meenutab Terje Liivas algust 15 aastat tagasi. Esmalt rajasid uusasunikud muru, siis istutasid hekid krundi piirile. Nüüd on nii viirpuu-, kuuse-, kui ka elupuuhekk mitme meetri kõrguseks kasvanud ning pakub kaitset tuule ja võõraste pilkude vastu.

„Ja linnulaul kajab nüüd aias,“ rõõmustab perenaine. Varem oli maja ümber lage, ühtegi põlispuud krundil ei kasvanud. Lindudel polnud kuskile pesagi teha. Nüüd on aga hekid linnupesi ja õu linnulaulu täis.

Vaela külla kauni kodu rajanud Terje Liivas kinnitab, et alustasid täiesti tühjalt kohalt, krundil polnud isegi ühtegi puud. Fotod Ülo Russak 

Professionaalse aiakujundaja abi pole pererahvas kasutanud. „Eks alguses oli natuke kõhe – kuidas sa hakkad tühjale krundile midagi istutama, krunti kujundama,“ naerab Terje nüüd tagantjärele algaja hirme. Siis kutsus üks tuttav algajad aednikud vaatama oma aeda, mille ta oli tosin aastat tagasi rajanud. Võõrast aiast saadi mingilgi määral ettekujutus, milline võib nendegi aed tosina aasta pärast välja näha. See andis julgust.

„Siis hakkasime ühest nurgast tegema, puid ja põõsaid istutama, ilupeenraid rajama. Kui juba esimesi tulemusi nägime, siis vaatasime – päris äge,“ meenutab perenaine. See andis veel julgust juurde – kõik istutatud puud on pererahva enda valitud, peenrad oma kujundatud. Krundi keskele on kokku kantud kõik krundil leidunud kivid, kujundatud võimas kiviktaimla, kus kasvavad peamiselt igasugu okaspuud.

„Põnevad okaspuuvormid, hoolikalt pügatud hekid, mõnusad istumisnurgad ja keskkonda sobivad kõrvalhooned – isegi kuur meenutab krundi teises nurgas asuvat mängumaja,“ tegi žürii kokkuvõtte Vaelal käigust.

Jätkatakse isa alustatut

Erinevalt Vaela külas nähtust, hindas žürii Raasiku vallas Arukülas asuva enam kui poole sajandi vanust aeda, kus isa alustatud tööd jätkab Margus Varres perega. Üsnagi väiksel territooriumil on hästi tasakaalustatud nii ilu- kui ka tarbeaed, samas jagub ka piisavalt õhku ja ruumi. Iluaias on peamine pilgupüüdja vesiroosidega bassein ja suur punaste pelargoonidega kõrgpeenar. Tänaval tervitab möödujaid lopsakas viirpuu, oskuslikult lõigatud viljapuudega aed rõõmustab kevadel õite ning sügisel viljadega. Tarbeaias on oskajad rajanud ja hoolega korras hoidnud kasvuhoone.

Kadestamisväärselt lopsakas on ka kartulimaa, kust esimene saak juba käes.

Viimsis Laiakülas on moodsate majade vahel ka moodne aed. Fotod Külliki Aero 

Viimsi vallas Laiakülas asuva kodu perenaine Ülle Koski on oma aeda rajades lähtunud kahest põhimõttest. Üks neist on maja avaratest akendest laiuva vaate sulandamine terviklikuks eluruumi osaks. Teine põhimõte on see, et aias oleks värve. Aed on nagu lõuend ning taimi valib ta sageli värvi järgi, tunnistab Ülle. Kui tulbid on lõpetanud ja pojengid pole veel täies õies, siis püüavad pilku mitut värvi rododendronid ning dekoratiivlaugud. Eeskujulikult korras, hooldatud muruga aed on väga liigirikas. „Aed on parim stressimaandaja praeguses pingeid täis igapäevaelus,“ kinnitab perenaine.

Kommentaar, Inge Angerjas, žürii liige

Olen kaunite kodude hindamiskomisjoni liige olnud algusest peale, ajast, mil president Lennart Meri selle konkursi ellu kutsus. Alguses olin Jõgevamaal, kui Keilasse kolisin, siis Harjumaal. Sellepärast julgen hinnata kodusid ka läbi aja.
Iga koduaia rajamine on seotud võimaluste ja vahenditega. Mida aasta edasi, seda mitmekesisemaks on läinud meie aiad, inimesed panustavad aina rohkem nii vahendeid kui ka aega. Seda on näha kas või eestlase trenditeadlikkusest – iga aastaga ilmub aedadesse aina enam robotmuruniitjaid.
Mida peale kõige kauni veel aias vaatame ja hindame? Kindlasti lipumasti – kas lipukultuuri hoitakse? Väga oluline on säästlikkus – kas kogutakse vihmavett ja biojäätmeid? Siis – kas peale pügatud madala muru on aias ruumi ka lillemurule? See tähendab – kas on liigiline mitmekesisus.
Kodukaunistamise liikumine on väga oluline, aitab hoida meie kultuuri ja traditsioone, sellepärast ei tohi see ka ära kaduda. Kutsun omavalitsusi üles korraldama kohalikke konkursse, et siis selle võitja esitada maakonnakonkursile. Mõnes omavalitsuses jääb aga kohalik konkurss tähelepanuta. Inimeste tunnustamine ei ole kunagi liiast, eriti kaunite kodude eest.

Kolm kaunimat Harjumaa kodu

• Perekond Varrese kodu Arukülas Raasiku vallas.
• Terje Liivase ja Madis Lepiku kodu Vaela külas Kiili vallas.
• Ülle Koski ja Matti Immoneni kodu Laiakülas Viimsi vallas.
Presidendi auhinna saavad sügisel kõik kolm kodu.
Maakondliku konkursi võitjaid tunnustab Harjumaa omavalitsuste liit sügisel toimuval Harjumaa aasta tegija tänuüritusel ja traditsiooniliselt pälvivad konkursi võitjad presidendi tunnustuse.