Metsaalused on erinevaid seeni täis ja ka sotsiaalmeedia gruppides on näha, et piisab vaid õigesse metsatukka keeramisest ja korv saab justkui võluväel täis. Lisaks marineerimisele ja soolamisele võiks katsetada erinevaid retsepte ja proovida neis kasutada äratuntavaid seeni.

Oluline on seeni korjates silmas pidada, et korjad vaid neid, mida tunned ning kui kahtled, jäta nad metsa kasvama. Kukeseene ja pilviku kõrval on palju söögiseeni, mida võiks veel proovida.

Kukeseen ussitab harva

Kuna kukeseen sisaldab antiparasitaarseid aineid, siis ussitavad nad pigem harva, igaks juhuks tasub ikkagi kontrollida ega soovimatut lisandit seenega toidu sisse kaasa ei tule. Seeni korjates ei ole suurt vahet, kas lõigata ta jalalt maha või pinnasest välja keerata.

Kukeseenele sarnane on timpnarmik, mille kübara all on voltide asemel ogad või narmad. Maitselt ega valmistusviisilt nad suurt ei erine. „Veel on hinnatud söögiseentena metsades lehter-kukeseen ja kollakas kukeseen, mis on veidi erinevama maitsebuketiga. Must torbikseen on maitselt juba väga erinev ja ehkki ta paljudele väga maitseb, siis on ka arvukalt inimesi, kes teda üldse ei söö,“ räägib mükoloog Veiko Kastanje.

Seened, mida korjatakse harva

Männiliimik ja tavaharmik on seened, mida inimesed väga korjama ei kipu, kuid mis on siiski head söögiseened. Männiliimik kuulub puravikulaadsete seltsi ning on seen, mille võib panna otse pannile. Männiliimik kasvab mändide läheduses metsades, aedades ja parkides ning leida võib tibatillukesi või lausa peopesa suuruseid seenekübaraid. Männiliimik muudab kuumutamisel värvi ja muutub punakaks.

Kukeseened sisaldavad antiparasitaarseid aineid, mistõttu ussitavad nad pigem harva, igaksjuhuks tasub ikkagi kontrollida ega soovimatut lisandit seenega toidu sisse kaasa ei tule.

Tavaharmik kuulub punalehikuliste sugukonda. Seen ei lõhna kuigi meeldivalt, lõhnalt meenutab ta tugevalt jahu või taigna lõhna, kuid kes teda tunneb, oskab temast valmistada ka suurepäraseid roogasid.

Erinevad meetodid säilitamiseks

Levinuim viis erinevate söögiseente säilitamiseks on nende äädikas marineerimine või soolamine. Kukeseeni saab ka talvel nautida, kui nad mõõdukas koguses võis praadida, lisada soola, pipart ja sibulat ning nii saab ka talvel maitsvat kukeseenekastet või seenepirukaid valmistada.

Veel on võimalus seeni kuivatada ning näiteks hiljem pulbriks jahvatada ning kasutada erinevates roogades maitsestamiseks. Seentest saab valmistada ka käsitööpaberit ning mõnede liikidega on võimalik isegi kangaid värvida.