Esimesed pangakaardid võeti kasutusele 1950ndatel ja siis piirdus nende kasutamine peamiselt riigisiseste maksetega. 1970. aastatel jõudsid pangakaardid laiemasse kasutusse, sest lisandus magnetriba, mis võimaldas tehinguid teha kiiremalt ja turvalisemalt. Magnetriba ei ole tänaseni kaartidelt kadunud, kuid aja jooksul on lisandunud kiip, mis võimaldab pangakaarte virtuaalselt nutiseadmetega integreerida. Sellest, kuidas on pangakaardid aja jooksul muutunud ja mis on erinevate uuenduste taga, rääkis SEB Balti digitaalse strateegia juht kaardi- ja makselahenduste valdkonnas Meelis Nurk.

„Pangakaardid on aja jooksul muutunud kahel põhjusel – esimene neist on funktsionaalne areng ehk kaardi võimekus ja turvalisus on järjest paranenud, teiseks ajendiks on selle välised omadused ehk pangakaardi materjal ja disain ning seotus kiibi ja tehnoloogiate vahel,“ tõi Nurk esile.

Ta nentis, et esimesed suuremad murrangud pangakaartide arengus jäid nende leviku algusaega ehk perioodi 1950–1970. Suuremad muutused leidsid aset uuesti 2000ndatel, mil kasutusse jõudsid EMV-kiipkaardid ehk Eurocard, MasterCard ja Visa, mis olid varustatud mikrokiipidega ning parandasid oluliselt kaartide turvalisust ning vähendasid võimalike pettuste riske. Nüüd, ligi 20 aastat hiljem, on näha järgmist suuremat muutuste lainet.

„Tänaseid muutusi veab pigem materjaliteaduste areng. Kui seni on kaartide sisemine funktsionaalsus ja kiibitehnoloogiad stabiilselt muutunud ja parandanud makselahenduste tehnilist olemust, siis viimastel aastatel on oluliselt hakanud muutuma ka materjalid, mida kasutatakse kaartide tootmiseks. Plastiku, mis seni on moodustanud suure osa pangakaardi olemusest, vahetavad järjest välja loodussõbralikumad materjalid. Näiteks maisitärklisest valmistatud materjal, mis on sama vastupidav ja kestev kui plastik,“ selgitas Nurk.

Nutimaksed muutuvad järjest igapäevasemaks

Eesti Panga andmetel on Eestis välja antud ligikaudu kaks miljonit pangakaarti, mida kasutatakse valdavalt ostude tegemiseks. Keskmine eestimaalane käib pangaautomaadist sularaha välja võtmas ligi kaks korda kuus, maksab kaardiga peaaegu 30 korda kuus füüsilises müügikohas ja ligi neli korda kuus e-poes. Üha enam on neid kaardikasutajaid, kes plastikkaarti maksmiseks ei kasuta. Digirahakotiga ehk mobiiltelefoni, nutikella või -sõrmusega tehti viimastel andmetel Eestis juba ligi viiendik kaardimaksetest.

Nurk kommenteeris, et kuigi aasta-aastalt kasvab digimakselahenduste kasutamise osakaal, siis füüsilised pangakaardid siiski niipea ära ei kao. „Täna on pangakaartidel magnetriba veel kohustuslik. Peamine eesmärk on tagada alternatiiv kiibile, kui see mingil põhjusel ei peaks töötama või makseterminali lugemisseadmel on mingi probleem. Kuid nutimaksete kasutusmugavust arvestades on nende osakaalu jätkuv kiire kasv ilmselge,“ märkis Nurk.

Ta rõhutas, et viimaste aastate Eesti kaardimaksete statistika näitab, et enim on kasvanud mobiiliga tehtud kaardimaksete arv. Samas kui käevõrude, kellade ja sõrmustega nutimaksete tegemine on alles kogumas populaarsust. Kõik need lahendused on aga võimalikud tänu füüsilise pangakaardi ja tehnoloogia integreerimisvõimaluste arengule.

Erilahendused lähtuvad disainist ja kasutajatest

SEB ekspert tõi esile, et kui tehnoloogilisi muudatusi tavakasutaja sageli ei näe, siis iga uue pangakaardi puhul on ajas muutunud ka selle olemus ja välimus. „Täna on plastikkaartide materjal asendumas keskkonnasõbralikemate lahendustega, mis on sama vastupidavad ja funktsionaalsed kui seni kasutatud plastikmaterjalid ning samas sobivad need kokku kiibi ja magnetriba tehnoloogiatega,“ tõi Nurk esile ja sõnas, et SEB pangas on jätkusuutlikuma lahendusega juba kõik noorte ja õpetajate ehk ISIC ja ITIC pangakaardid, mille kaarditoorik on valmistatud 84% mittesöödavast maisitärklisest ehk söödamaisi ülejääkidest. Kuid uuel aastal lähevad kõik senised SEB kaardid järk-järgult üle plastikust keskkonnasõbralikumatele kaartidele.

Nurk nentis, et erinevate värvi- ja disainimuutuste kõrval on pangakaardi välisilme suurimaks arenguks see, et kaardid on paremini kohandatud kasutamiseks vaegnägijatele. „Neil on tihtipeale spetsiaalne disain, mis lihtsustab pangakaardi kasutamist – näiteks väike sisselõige ehk sälk või tekstuurne muster,“ kirjeldas Nurk pangakaartide erisusi, mis aitavad tegelikult ka tavakasutajal deebet- ja krediitkaardi vahel lihtsamalt vahet teha.

Kui sagedasti peaks pangakaarti uuendama?

Arvestades, et Eesti Panga andmetel on keskmiselt ühel eestimaalasel kuni kaks erinevat pangakaarti – näiteks deebetkaart ja krediitkaart, siis mõlemal juhul on SEB-s kehtivusaeg kolm aastat. Selle aja jooksul võib olla kindel, et kaart ei jää alla tehnoloogilistele arengutele ning vastab kõikidele turvanõuetele. „Õpilase staatust tõendava ning lisaboonuseid andva MAISIC kaardi puhul on selle kehtivus üks aasta, kuna on oluline, et kaardiomanik endiselt õpiks. Kuid haridussüsteemis õppiva kasutaja puhul pikeneb kaart automaatselt,“ nentis Nurk.