Pagaritoodete lõhnad äratavad alati meeled üles. Viimastel kuudel on Saue linnaelanike huvi pöördunud Pärnasalu Buxhöwden pagarikojale, kus lauljana tuntust kogunud Hanna Ild pakub iga päev värsket saia-leiba, mida pagaritööstused naljalt ei tee.
Kui minna uudistama Buxhöwdeni pagarikoda, hakkab kohe silma valge ja taevasinine interjöör. Suure ja avara ruumi alguses on lett erinevate küpsetistega ning selle taga kohe köök, kus pagarid tainast vormivad ja ahjude vahet jooksevad.
Hanna on leivaküpsetamisega tegelenud üle kuue aasta. Viimased kaks aastat on ta aga enda ettevõtmist laiendanud ning pakub nüüd seda suuremale ringkonnale kui sõbrad ja tuttavad. “Ühel hetkel kasvasid kogused suuremaks ning tekkis vajadus uute ruumide järele. Kuna suure ja olulise osa leivast moodustab vesi, sai uute ruumide puhul oluliseks tingimuseks kohapealse vee kvaliteet,” räägib Hanna, miks ta avas pagarikoja Sauel. Lisaks vee kvaliteedile oli Sauel eeliseks pagarikoja asukoht ja hoone välisilme.
Pärmivabad leivad
Nimi Buxhöwden tuleneb Lääne-Virumaal asuvast Neeruti mõisast, mis praegu kannab kunagiste asutajate nime. “Oleme end abikaasaga südames ja tegudes tihedalt sidunud Neeruti mõisaga, kus praegu on käimas renoveerimistööd. Meile meeldib öelda, et mõis ärkab uuele elule ainult nii, kui sellega tegelda hoole ja armastusega, traditsioone austades ning piiritu pühendumusega. Nii valmivad ka pagaritooted, mis mõisa nime kannavad,” selgitab Hanna.
Leivad Buxhöwdenis on pärmi- ja nisujahuvabad ning valmivad kääritatud juuretisega, mis sisaldab vaid rukkijahu. Pagarikoja erilisteks toodeteks on juuretise sepik ja sai, mis mõlemad on pärmivabad. “Lisame saia sisse taluvõid, õnnelike kanade munasid ja täispiima – just sellist saia küpsetaski kunagi vanaema,” teab Hanna rääkida.
Saue tahtis rohkemat
Kohvikud ja pagaritooted meeldivad inimestele iga ilmaga. Kuid pagarikodasid, kuhu tullakse varavalgel tööle, et taignad kerkima panna ja vajalikud lisandid valmistada, ülearu palju pole. Kuid võiks. Hanna sõnul hindavad inimesed väga seda, mis on ise tehtud. Ka Saue linnaelanikud on seda meelt.
Nõmme väiksematest ruumidest kolis Buxhöwden Sauele märtsi lõpus ning kohaliku kogukonna seas hakkas huvi kohe kasvama. “Enamus meie toodangust läheb tegelikult Tallinna kauplustesse ja algselt oli mul plaan ainult leiba küpsetada. Aga kui me esimest korda ahjud käima tõmbasime ja pool Pärnasalu tänavat leivalõhnaga täitsime, olid kliendid ukse taga järjekorras,” meenutab Hanna paari kuu tagust menu.
Suheldes klientidega, sai kiirelt selgeks, et inimeste ootused on suuremad, kui arvati. Lisaks leivale sooviti pagarikojast saada saia, saiakesi ja kondiitritooteid. Ja nii ongi, et kui minna täna leiba ostma, siis ära tullakse ikka rohkemaga, kes ciabattaga, kes käsitööküpsistega. Kuid külastus päeva lõppu ei maksa lükata, sest siis on riiulid tihtilugu pooltühjad.
