Harjumaa suurimaks maasikakasvatajaks on Raja talu Saue vallas. Ehkki kevadised öökülmad tegid pahandust, on praegu põhjust rõõmustamiseks. 4. juunil peenraid üle vaadates leidis pere esimesed punased marjad.

Raja talu alustas maasikate kasvatamisega 1989. aastal 0,3 hektari peal sordiga Festivalnaja. “Tänaseks oleme kasvanud 20-hektariliseks maasikakasvatuseks. Sorte on meil kümme,” räägib noorperemees Margus Tärn.

Maasikasordid on varajased, keskvalmivad ja hilised. “Tänu sellele me suudame tagada klientidele pika saagiperioodi. See kestab põhimõtteliselt kaks kuud,” selgitab Margus.

Inimene sööb silmadega

Marguse 10-aastane kasutütar Anette on suur maasikasõber. “Need on minu lemmikmarjad. Ma söön neid väga tihti, päevas kuni kilo maasikaid. Minu lemmiksort on praegu Sonata,” ütleb ta Harju Elule.

Järgmisel nädalal 2-aastaseks saav tütar Marta ajalehele veel kommentaare ei anna, aga isa sõnul sööb temagi maasikaid hea meelega. “Läbi talve on kõige suurem lemmik olnud meie külmkuivatatud maasikas,” selgitab Margus.

Eestis kõige populaarsemaid maasikasorte nagu Polka ja Sonata on Raja talu siiski pigem üritanud vältida. “Nende miinuseks on see, et marjad on hästi pehmed ja vesised,” ütleb noorperemees.

“Tootja otsib ikka marja, mis on kõvem, aga samas maitsev, aromaatne ja välimuselt väga ilus. Inimene sööb silmadega. Kõigepealt vaadatakse marja välimust, siis vaadatakse alles võib-olla hinda, aga ikkagi eelistatakse ilusat marja,” väidab Margus.

Eesti turul on maasikasortidest praegu populaarne ilusa suure maitsva marjaga Asia. “Meie enda pere lemmik on hiline sort Florence, mis sobib väga hästi mooside sügavkülmutuseks. Tal on viljalihane mari, millest tuleb hea paks moos,” arvab perepoeg.

Maasikapeenrad on kaetud kiledega. Nende all looklevad kastmissüsteemid – 5500 meetrit iga hektari kohta. Lihtne aritmeetika näitab, et 20 hektari peale on voolikuid kokku 110 kilomeetrit.

Üks maasikataim annab hooaja jooksul 500–800 grammi marju. Mis see hektari kohta teeb? “Miinimum, mis me peaks saama, on kuus tonni hektarilt. Alla selle ei ole mõtet maasikaid kasvatada,” selgitab Margus.

Öökülm tegi pahandust

Kevadtööd Raja talus algavad aprilli keskel. “On istutused, rohimised, hooldustööd,“ loetleb noorperemees. Sellel kevadel istutati 160 000 uut taime, mis katavad viis hektarit – veerandi talu maasikapõllust.

Eelmisel kuumal ja põuasel aastal alustati Raja talus maasikate korjamisega 4. juunil. Turule tulid need hinnaga seitse eurot kilo. Korjati 4. augustini ehk täpselt kaks kuud.

Tänavu 4. juunil on peenardel siin-seal punaseid marju näha, aga müügiks neid veel ei piisa. 20. aprilli paiku nimelt olid öökülmad. Temperatuur langes kuue miinuskraadini. “Oleks öökülmad ära jäänud, siis me praegu korjaksime juba. Lihtsalt esimesed õied võttis öökülm ära,” kurdab vanaperemees Gunnar Tärn.

Raja talu turustab marju oma müügipunkti kaudu, mis on saagihooajal avatud hommikul kümnest õhtul kaheksani. “Inimesed on harjunud meie juurest otse ostma. Müügipunktis on silmside ostja ja tootjaga. Inimesed väga hindavad seda,” arvab Gunnar.

“Lisaks käivad meil ka hulgikokkuostjad,” ütleb noorperemees. Talu marju müüakse ka Balti jaama turul, Keskturul ja mitmetes Tallinna kauplustes.

Eelmisel aastal oli Raja talu käive 360 000 eurot. Millist käivet omanikud käesolevaks aastaks prognoosivad? “Proovime kõik õieti teha. Tibusid loetakse septembris,” muheleb vanaperemees.

Tööjõuturg on tühi

Töötajate värbamisel vaadatakse kevadel, kui palju maasikatel õisi on. “Kui ikka kevadel on palju õisi, siis me peame arvestama ka, et inimesi on natukene rohkem vaja. Meie piirdume 40–50 inimesega aastas,” räägib perepoeg.

Kui varasematel aegadel leiti maasikakorjajad oma riigist, siis 2016. aastal muutis Eesti valitsus seadusi. Aiandussektoril lubati hooajatöödele võtta Euroopa Liidu välistest riikidest inimesi ka miinimumpalga peale. Miinimumpalk on praegu 540 eurot. Raja talus kohalikud nüüd enam maasikaid ei nopi, töö tehakse ära ukrainlastega.

“Teada on, et Eesti tööjõuturg on inimestest niigi tühi. Mul ei olegi kuskilt mujalt neid inimesi võtta kui ainult Ukrainast. Eestlane küsib seda palka ikka nii palju rohkem,” kurdab Margus.

Ukrainast tuuakse maasikakorjajaid, kes on 30-aastased ja vanemad. “Nendel on töödistsipliin palju parem. Meil on olnud ka nooremaid, aga noored inimesed tahavad kerget tööd teha,” arvab Margus.

Tublimad nobenäpud korjavad kuni 200 kilo maasikaid päevas. “Päev algab kell seitse hommikul ja lõppeb kell neli pärastlõunal,” selgitab Gunnar.

Mis saab aga siis, kui Ukrainas keskmine palk tõuseb? “Siis ta peab ikka väga palju tõusma. Siin teenib ukrainlane ühe kuuga selle raha, mis ta saab kodumaal poole aastaga,” arvab Gunnar.

Miks ikkagi ei kasuta Raja talu maasikakorjajatena kohalikke keskkooliõpilasi või üliõpilasi? “Kuidas ma nüüd ütlen? Täna pool päeva käis, homme on kõht haige, siis on jalad haiged, siis ei taha tulla. Nendega ei ole võimalik tööd teha,” laiutab Gunnar käsi.