Hiljaaegu edastas Eesti Rahvusringhääling uudise, et Saue vallavalitsus algatas Saue linna uue linnakeskuse ja elurajooni detailplaneeringu.
Uue detailplaneeringu (DP) kohaselt hakkab Saue keskus asuma praegusest linnaruumist teisel pool raudteed. Tegu on Saue linna märkimisväärselt kasvatava arendusega, kuhu peaks ehitatama üle 1000 korteri, milles hakkab elama 6000 inimest.
Saue vallavanem Andres Laisk, kas täpsustaksite Saue valla poolt vastu võetud DP-d? Kas Saue linna ajalooline keskus kolib tulevikus teisele poole raudteed?
Kõne all olev planeering hõlmab laiemalt Saue-Laagri piirkonda. Planeeringualasse on ette nähtud ligi 1400 eluaset, mis meie arvestusmetoodika kohaselt vastab 4000–4200 elanikule ja mille väljaarendamine toimub kümne aasta jooksul. Arvestades viimase kuue aasta kasvutrende samas piirkonnas, võib tõdeda, et tegemist on eelduste loomisega samasuguse kasvutrendi jätkumiseks.
Aga kas ajalooliselt välja kujunenud Saue linn kolib teisele poole raudteed? Miks see vajalik on?
Saue linna ei kolita üle raudtee, sellest pole kunagi isegi mitte juttu olnud. Vastavalt DP-le jaotub keskusala võrdselt kahele poole raudteed 800 meetri ulatuses Saue jaamast. Sellega loome eelduse, et tänapäevane linnaruum saaks laieneda teisele poole raudteed. Pole kuidagi objektiivselt põhjendatud, et ühel pool raudteed on tiheasum ehk linn ja teisel pool samas asukohas põld, raudtee lihtsalt lõikab asumi läbi. Saue linna ja valla ühinemine 2018. aastal tingis selle, et nüüd vaatame asustust tervikuna, uus planeering on selle väljendus.
Kas Saue linna ajalooline keskus jääb endisesse asukohta?
Saue linna keskus jääb sinna, kus ta on, vallamaja on selle maamärgiks. Küll aga soovime, et teisele poole raudteed arenev linnaruum oleks mitmekesine ja multifunktsionaalne ning logistilises koostoimes tänase Saue linnaga. Teisisõnu: uus asustus hakkab toimima koostöös tänasega, funktsioone ei dubleerita põhjuseta ja moodustub üks tervik. Olen veendunud, et tulevikus inimesed harjuvad teenuseid tarbima mõlemal pool raudteed sõltumatult nende elukohast.
Aga milleks uus linnaväljak?
Planeeringus kavandatud linnaväljak on mõeldud pigem selleks, et luua eeldused multifunktsionaalse teenusekeskuse tekkimiseks koostöös erasektoriga. Arvestame, et kasvav elanike arv loob senisest paremad eeldused äriliste teenuste ja töökohtade tulemiseks valda ning selleks on kavandatud vastav linnaruum. Samuti annab praegu puuduv asustus sisustada täiesti uue ruumilahenduse, mida tänase Saue linna territooriumil ei ole võimalik teha.
Kui suureks Saue linn kasvab?
Sooviksime näha, et 10+ aasta perspektiivis oleks Saue-Laagri linnapiirkonnas 25 000 elanikku, Saue linna piirkonda jääb sellest pool.
Kas on Eestis teada mõnd teist linna, mille keskus on nii teadlikult kindlal ajajärgul planeeritud ja valmis ehitatud?
Ei oska kommenteerida. Nagu öeldud, uus keskusala on kavandatud tänase linnakeskuse orgaanilise laiendusena, luues vastavad eri tasanditel olevad ühendused kahe raudteepoole vahel. Kogu selle väljaarendamine annab Saue linnale vaieldamatult uue mõõtme.
Kui palju selline arendus maksab?
Seda tuleks küsida arendajatelt. Oskan vaid öelda, et tegelikud arenduskulud selguvad planeeringu edasise menetluse käigus, kui selgub ka, milliseid tingimusi seavad kooskõlastamiste käigus erinevad seotud osapooled.
Mis saab „vanast“ Saue linnast, kuidas hakkab toimuma ühendus kahe linnaosa vahel?
Vana Saue linn ei kao mitte kuhugi. Suurema osa tänasest Sauest moodustavad aedlinnalised eramajad, teise piirkonda jäävad korterelamud, mis on elamuühikute mahult võrreldavad üle raudtee kavandatavaga. Lisaks leiab tänasest Saue linnast arvestataval hulgal ettevõtlust ja töökohti. Küll aga on uue planeeringu järgi ette nähtud keskusalal Saue linnas vallamaja vahetus läheduses veel arvestatava potentsiaaliga kvartal, kus hetkel asuvad eelmise põlvkonna kaarhallid. Aga ka sellele alale tehakse juba kortermajade planeeringuid ning ühena esimestest uue aja märkidest seadis selles kvartalis ennast sisse Rimi.
Olen veendunud, et tulevikus areneb oma võimaluste piires nii tänane Saue linn kui ka linnast üle raudtee jääv ala selliselt, et asustusmuster kahel pool raudteed tasakaalustub, elanike arv kasvab, suureneb töökohtade ja erinevate teenuste pakkumine ning linnaruum toimib tervikuna kahel pool raudteed. Tänaste ühenduste kõrval valmib koos arendusega eritasandiline jalakäijate tunnel ning eritasandiline sõidukite tunnel koos kergteega. Need liidavad Saue tulevikus tervikuks.
Kas sellele planeeringule on ka vastaseid?
Vallavalitsus on planeeringu algatanud. Sellele on eelnenud ligi 2,5 aastat eeltööd eskiisi koostamise ja majanduslike rääkimiste näol. Vallavalitsus on asunud seisukohale, et selleks hetkeks oli planeering algatamiseks küps. Mingeid radikaalseid vastasseise läbirääkimiste käigus üles ei kerkinud. Eskiisile kvaliteetsema sisendi saamiseks suunasime arendajat korraldama planeerimisvõistlust, kus osales kokku kaheksa huvilist, kellest neli pääsesid ka teise vooru.
Kindlasti on selliste mahukate protsesside puhul nii pooldajaid kui ka vastaseid. Eriarvamustega tegeletakse planeeringu edasistes etappides, kus lahendatakse kõiki vaideid. Lahendamata jäävad vaided vaatab menetluse viimases etapis enne kehtestamist üle sõltumatu ministeeriumi poolne järelevalve.
Kõige olulisem on mõista, et loome hetkel eeldusi arenguperspektiivideks 10–15 aasta horisondis. Kuigi ühe planeeringu puhul on tegemist tavapärasest suurema mahuga, siis valla vaatest on hea, et üks arendaja vaatab piirkonda tervikuna ja on selle mahu juures võimeline rahastama ka kaasnevaid kohustusi, mis ei ole väikesed. Palju keerulisem oleks sama piirkonda kavandada, kui piirkond oleks killustatud mitme väiksema arendaja vahel.
Vaadates eeslinnalisi arenguid teistes põhjamaades, on Saue puhul tegemist väga tagasihoidlike arvudega. Loodame, et nendeni jõudmine muudab siiski piirkonna atraktiivsust kvalitatiivselt, muutes selle tänapäevaseks elukeskkonnaks.
Külli Kalamees KOMMENTAAR
Sauelased on arengu omaks tunnistanud
Külli Kalamees,
elupõline sauelane,õpetaja
Saue on hea asukohaga ilus linnake. Vajalik taristu on linnas olemas, aga maad, et linn laieneda saaks, keskuse ümber enam pole. Teisel pool raudteed on just see võimalus ja sauekad ongi selle kandi juba omaks tunnistanud. Igasugune areng on alati teretulnud!
