„Loodus on see, mis siin enim köidab. Mäed, mets, meri… Elu lihtsas külamiljöös, vaikuses ja rahus,“ mõtiskleb kuuendat aastat oma perega Kreeka lõuna-poolseimal, Sámose saarel elav Aldo Maksimov.

Aldo Maksimovit tunnevad pea kõik Eesti loomeinimesed. Ka ise kirjandushuviga mees pakub Sámosel loomerahvale puhkamisvõimalusi koos inspireerivate töötingimustega. Siin käivad oma loomingule ainest otsimas ning ennast teostamas Aapo Pukk ja Indrek Hirv, aastaid oli omainimeseks Jaan Kaplinski. „Kui sattusin ükskord Eesti kirjanike nimistut lugema, siis imestasin ka ise – vähemalt pooled neist on siin kas või korra viibinud,“ meenutab Samose puhke- ja loomemajade peremees.

Aldo Maksimov ise sattus Sámosele, meie Muhumaast pindalalt kaks korda suuremale saarele esimest korda aastal 2003. Juhuslikult. Seejärel külastas ta Kreekat mitu korda, ka erinevaid saari, aga südamesse ei jäänud ükski. 2010. aastal tuli ta Sámosele juba mõttega siin kanda kinnitada, pikemaks jääda. „Samal aastal maailmas puhkenud majanduskriis näpistas Kreekat ja kreeklasi nii valusasti, et taandusime selg ees koju tagasi,“ meenutab Maksimov toda käiku.

Kodu Sámosel

Alateadlikult hakati tema kinnitusel uuesti Sámosele kolimiseks valmistuma aastal 2018. „Kevadel küpses otsus ja sügisel kolisimegi,“ meenutab abikaasa Marion Maksimov. Kolimine suure perega pole lihtne, aga ära see tehti. „Ega ju mingit kindlat plaani olnud, millega siin tegelema hakata. Küllap mõtlesin, et eks kohapeal vaata…“ imestab perepea ise ka toda tulekukihku. Kohapeal saadi selgus õnneks kiiresti – sügisel tuldi, kevadel võõrustati juba esimesi turiste. Ja nii see algas!

Ei ole ettevõtmisele kabelimatsu andnud ka Kreeka piiritülid Türgiga, koroona ega sõja puhkemine Ukrainas. Pereäri on kasvanud. Praegu on perekond Maksimovitel pakkuda huvilistele väljaüürimiseks viis maja, kaks korterit ja kuus stuudiokorterit. Ükski elamine pole Vahemere liivarannast 400 meetrit kaugemal, stuudiod on aga kõik merekaldal. „Ega me kogu seda kinnisvara omandanud pole,“ on peremees tagasihoidlik. Samosel on tugev kohalik kogukond. Selle raames tegutsedes, üksteist toetades, on Maksimovite kasutusse antud ka hooned, mida nad siis remondituna turistidele rendivad. Iga turistile mõeldud kodu on saanud mõne meie tuntud loomeinimese nime. Maja, kus armastas elada Jaan Kaplinski, on nüüd Kaplinski-nimeline. „Viimati avatud kodu nimetasime Urmas Alenderi järgi,“ meenutab perenaine. Seda käis avamas laulja tütar, tuntud poliitik Yoko Alender.

„Kui Sámosel rendiautosse istudes avastasin, et pagasnikus on molbert kõrvu kahe kokkupandava tooli ja päikesevarjuga, oli kaup jäädavalt koos.“
Kunstnik Aapo Pukk

Oliivipuu Sámosel. Aapo Puki maal. FOTO: Aapo Pukk 

Eesti klubi

Sámosel talvitub 30–40 loomeinimest, suvel võõrustatakse Maksimovite kinnitusel teisigi turiste. Kui muidugi kohti on. „Suvaliste turistide võõrustamisest me siiski päris rahulolu ei tunneks, eelistame kunstiinimesi – huvitav on mõelda, kes kelle kõrvale elama panna, kes omavahel klapivad, see on loominguliseks puhkuseks tähtis,“ teab Aldo Maksimov.

„Kui Sámosel rendiautosse istudes avastasin, et pagasnikus on molbert kõrvu kahe kokkupandava tooli ja päikesevarjuga, oli kaup jäädavalt koos,“ meenutab Aapo Pukk oma esimest loomepuhkust Sámosel.

Aastaid ühendas Sámosel puhkavaid eestlasi rannakülas asuv Gaia pubi, mida pidas hiljaaegu manalateele läinud Kairi-Kaia Truusa, kellele Aldo Maksimov andis hüvastijätul lubaduse kogukondlikku kohta edasi vedada. „Eks me laste kasvatamise ja turistide teenindamise kõrval pea nüüd sellegagi hakkama saama,“ ütleb vastne pubiomanik, eitamata samas, et selline kogukondlik kõrts tuleb turismilegi kasuks. Siin pakutakse kreeka roogasid ja meelelahutust eestlaslikus kastmes.

Pythagorase teoreem

Kui tuleb juttu laste kooliminekust, ütleb perepea, et Pythagorase kuulus teoreem on kirja pandud just matemaatiku kodusaarel Sámosel ja filosoof Epikuros jäädvustas läbi sajandite kestma jäänud filosoofilised tõekspidamised ka siin. Aldo Maksimovi saarel kirjutatud kaks romaani on eesti lugejad vastu võtnud nii, et nüüd kirjutab kirjamees kolmandat. Ikka Kreekast ja kreeklastest eestlase pilgu läbi. „Lapsi ei sega siin õppimast miski. Algteadmised peavad nad omandama aga kreeka keeles. Kuhu haridustee edasi viib, seda näitab juba tulevik, see on nende valik, maailm on lahti,“ ütleb Aldo Maksimov, kes ise on otsustanud oma elu selle Kreeka lõunapoolseima saarega pikemalt siduda.

ARVAMUS

Parim koht ennast teostada

Aapo Pukk, kunstnik

Sámos on minu jaoks nagu Ameerika – mida sa sealt otsima lähed, seda leiad. Mind köidab ennekõike saare tohutu lihtsus, ilu omapära. Väike saar, aga kõrgeim mäetipp küünib pea 1500 meetrini. Seegi ütleb, milline see maalapp seal Vahemeres välja näeb. Mägine, natuke saladuslik.

Peremees Aldo on aga nagu Kreeka ise, mõtlik, natuke filosoofiline. Ega ta ei tule siis aitama, kui sa ise hakkama saad. Ta oskab hoida iseenda ja oma külaliste privaatsust. Oleme seal maalinud ja mitte vähe. Ühe karbi akvarelle värvin seal puhkusel olles ikka tühjaks, motiividest puudu ei tule. Saarel on jätkuvalt avastamist.