11. augusti varahommikul andis Kuusalu vallavolikogu heakskiidu lepingule “Salmistu sadama rekonstrueerimise I etapp”, mille kohaselt teostab vajaminevad tööd Kaurits OÜ 1 661 280 euro eest. Vajaminevast summast 790 311 eurot on Euroopa Liidu piirkondade tugevdamise meetmest saadav toetus, 870 969 eurot Kuusalu valla laenuraha.

Sepa talu perenaine Ene Krillo ei pea Salmistu sadamasse kõndimiseks tegema muud, kui avama aiavärava. Sealsamas aia taga sadam ongi, õigupoolest küll see, mis rajatisest järele on jäänud.

“Sadam on lagunenud juba aastaid. Mitmed inimesed ja MTÜ-d on tahtnud teda korda teha. Nüüd on ta valla käes. Vald on taotlenud eurorahasid ja ka saanud euroraha,” ütles Krillo Harju Elule.

Vana ja väsinud

Krillode pere kolis Salmistule 2013. aastal. “Siis ei olnud ta nii hull. Järjest rohkem laguneb. Ega ta kvaliteetne ehitus ei ole, palgid ja paekivi. Meri ja lained lõhuvad meeletult, eriti sügistormid. Kui loodetuuled on, tuleb siin kõva torm, viskab vee üle serva. Ja kui ta juba kuskilt järgi annab, siis vesi uuristab ja uuristab. Sadam on vana ja väsinud.”

Millised ohte selline sadam endast kätkeb? “Väikesed lapsed, kes käivad siin ronimas, võivad kukkuda sinna vahele. Isegi praegu, vaadake nüüd, sellist auku eelmisel nädalal ei olnud. Siit alt on praktiliselt kõik tühi,” juhtis Krillo tähelepanu uuele probleemile keset kaid.

Kuusalu vallavolikogu 11. augusti istungil Salmistu sadama rekonstrueerimise I etapi üle hääletamas. 

Kaid lõhub seegi, et osad inimesed sõidavad sellele autodega. “Kui ma seda auku vaatan ja kui õhuke siin betoon on, siis tekibki selline tunne, et võib ka jalgsi läbi kukkuda, polegi vaja autoga peale sõita,” arvas Krillo.

Kaua sadam ilma remondita vastu peaks? “No ta ei peagi. Minu meelest see ei ole enam sadam, see on mingi risuhunnik siin,” põrutas naine.

Krillo on korduvalt pöördunud vallavalitsusse seoses Salmistu sadama armetu olukorraga. “Siia tuleb ju teha sadamarajatised ka. Tuleks ehitada korralik sadamahoone, korralik kohvik.”

Asja muudab piinlikuks, et kui ilm on ilus, on Salmistu sadama parkla puupüsti täis. Vaatepilt, mis neile avaneb, on aga trööstitu.

Asjaajamise viperused

Salmistu osas tekkis lootuskiir 2019. aasta veebruaris, kui riigi tugiteenuste keskuselt saabus kinnitus, et Euroopa Liidu piirkondade tugevdamise meetmest on võimalik saada 790 311 eurot toetust sadama rekonstrueerimiseks.

Detsembris lubas Kuusalu vallavolikogu vallavalitsusel võtta laenu nii Salmistu sadama, Kuusalu keskkooli algklasside maja kui ka sotsiaalteenuste maja ehitamise finantseerimiseks. Neist viimane on praeguseks valminud.

Salmistu puhul mindi 2020. aasta kevadel riigihankesse projektiga “Salmistu sadama rekonstrueerimise I etapp”, kuid see nurjus. Nelja pakkumuse hinnad jäid vahemikku 1,78 miljonist eurost 2,34 miljoni euroni, mis oli vallavalitsuse jaoks ilmselgelt liiga palju.

Uuesti riigihankesse minnes tunnistati parimaks 1 661 280 eurose pakkumuse teinud Kaurits OÜ. Kuna Euroopa Liidu piirkondade tugevdamise meetmest oli endiselt saadaval 790 311 eurot, tähendas see Kuusalu valla omaosalust summas 870 969 eurot.

Piinlikuks vahepalaks kujunes aga Kuusalu vallavolikogu 5. augusti istung, millega otsustati anda vallavalitsusele luba Kaurits OÜ-ga lepingu sõlmimiseks. Ettepaneku poolt hääletas üheksa vallavolinikku ehk üks vähem kui enamuseks vaja.

Kitsaskohast ülesaamiseks kutsuti 11. augusti varahommikuks kokku uus vallavolikogu istung, et esmalt 5. augusti otsus kehtetuks tunnistada. See õnnestuski. Küll hakkas silma, et 19 vallavolinikust olid kohal vaid 12.

Võlakoormus liiga suur?

Järgnevalt tunnistas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, et vald on tegelenud Salmistu sadama korrastamise küsimusega ligi kümme aastat. Vallavanema sõnavõttu katkestasid köhahood, samas ei kandnud keegi saalisviibijatest maski ega pidanud kinni ka 2+2 reeglist.

Riigihanke võitnud Kaurits OÜ kiituseks ütles Kirtsi: “Nad on Eestisse ehitanud üsna mitmeid sadamaid, et ei ole kahtlust selle ettevõtte võimekuses Salmistu sadama ehitustöödega hakkama saada.”

“Need inimesed, keda täna siin ei ole, on arvamusel, et valla laenukoormus ja võlastumine ja mis iganes on tegelikult teine, kui vallavanem avalikkuse ees räägib,” kahtlustas volikogu liige Sulev Valdmaa.

“Meie enda sisedokumendid, mida me oleme siin analüüsina teinud, näitavad, et jah, valla võlakoormus läheb üle 60 protsendi. See juhtub 2021. aastal ja loodetavalt 2024 on meil vaba laenukapasiteeti taas umbes 2,4 miljonit, seda muidugi eeldusel, et alates aastast 2022 hakkab tulumaksu osa jällegi tõusma,” vastas Kirtsi.

Vallavanem Urmas Kirtsi volikogule selgitusi jagamas. Fotod Andres Tohver 

Järgnevalt pandi vallavalitsusele loa andmine Kaurits OÜ-ga lepingu “Salmistu sadama rekonstrueerimise I etapp” sõlmimiseks jälle hääletusele – saadi 11 toetushäält. Poolt olid Ühise Kodu liikmed Ilvard Eeriksoo, Enn Kirsman, Kalmer Märtson, Mart Reimann, Urmo Ristisaar, Mart Sestverk, Kaido Tseller ja Raul Valgiste, Üks Kuusalu Vald esindaja Ingeldrin Aug, EKRE nimekirjast Sulev Valdmaa ja Keskerakonnast Värner Lootsmann.

Kurioossumina korraldati 11. augusti Kuusalu vallavolikogu istung kahe eraldi istungina, vastavalt siis numbrite 40 ja 41 all, ehkki muid teemasid peale Salmistu sadama päevakorras polnud.

Tähtaeg ebaselge

Erapooletuks jäi Reformierakonda esindav Kaido Eepold. “Ma arvan, et hanked võiks uuesti korraldada,” ütles ta Harju Elule. Eepoldi arvates saaks kolmanda riigihanke korraldamisega ehitushinda veel 300 000–400 000 euro võrra odavamaks kaubelda.

Üks Kuusalu Valda esindavad Andres Heinver, Marti Hääl, Mait Kröönström ja Kristo Palu, Arenev Kuusalu Valda kuuluvad Madis Jõgi ja Avo Vest, samuti EKRE nimekirjast lahkunud Mairika Rajaväli volikogu 11. augusti istungitel ei osalenud.

Volikogu esimees Värner Lootsmann avaldas lootust, et tulevikus leitakse Salmistu sadamale tubli operaator, kes võtab ka põhiraskuse sadama edasisel arendamisel ja finantseerimisel.

Harju Elu küsimusele, mis kuupäeval Salmistu sadam ikkagi valmis saab, vallavanem Kirtsi selget vastust ei andnud. “Tõesti ei oska öelda, ei tea,” poetas ta.

Kui sama küsimuse esitas Ingeldrin Aug, arvas vallavanem, et üheks tähtajaks on 2022. aasta sügis, kui vastavalt rahastaja tingimustele peab projekt olema lõpetatud.

“Kõik sõltub sellest, millal asutakse ehitustegevuse juurde. Ma eeldan, et kui ehitustegevust alustatakse juba sellel sügisel, eeldatavasti septembrikuus, siis see sadam võiks olla meil valmis hiljemalt järgmisel aastal samal ajal,” lisas Kirtsi.

Eopoldi väidet, et Salmistu sadamat saaks veel 300 000–400 000 eurot odavamalt rekonstrueerida, kommenteeris Kirtsi üsna upsakalt: “Võib-olla saaks isegi miljoni odavamalt, arvamusi on igasuguseid.”