21. detsembril otsustas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastada 85 protsendi ulatuses Saku valla Keila jõe reoveekogumisala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniprojekti (ÜVK). Ülejäänud 15 protsenti tuleb valla munitsipaalettevõttelt AS Saku Maja.
Kui suurte summadega on meil tegemist? KIKi vahendatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi raha antakse Saku valla ÜVK arendamiseks 16,2 miljonit eurot. Valla omaosalus AS Saku Maja kaudu on peaaegu 2, 9 miljonit eurot.
Ehitustööde kogumaksumuseks tuleb seega 19 miljonit eurot. Tööd leiavad aset aastatel 2018-2021.
Praegune seis
Saku Maja finantsjuht Marko Matsalu sõnul on ÜVK varasemalt täielikult välja ehitatud Saku aleviku reoveekogumisalal. Männiku külas, Tänassilma külas ja tehnopargis, Kurtna külas ja Saustinõmme külas Metsaveere asumis on nii vee- kui kanalisatsioonitorustikud väljaehitatud osaliselt.
“Tiheasustusalad, kus AS Saku Maja osutab veeteenust ning AS Saku Maja poolt on tagatud nõuetekohane joogivesi klientidele, kuid kus puudub ühiskanalisatsioon, on Lokuti küla, Tõdva küla, Roobuka külas Metsanurga tee ja Sprindi põiktänava piirkond, Kiisa alevikus Järvekalda tänav ja Hageri tee piirkond ning Jälgimäe küla,” selgitab Matsalu.
“Reoveepuhasteid on Saku Majal tänasel päeval kahes asulas, Kurtnas ja Saustinõmmes, kuid mõlemad on väga väikesed. Saku aleviku ning Männiku ja Tänassilma piirkonna reoveed pumbatakse Tallinnasse ning need puhastatakse Paljassaare reoveepuhastil. Joogiveega varustamiseks puurkaev-pumbamajad on igas asulas, mõnes isegi mitu,” täpsustab Matsalu.
Suur osa nendest töödest on tehtud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi varasemate toetustega. Aastatel 2008-2015 sai Saku vald fondi toetusi kolmel korral kokku 12,2 miljonit eurot.
Alustatakse Kurtnas
Praegune projekt on võrreldes varasematega ambitsioonikam ja kauakestvam. Aastatel 2018-2021 toimuvad Saku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendustööd algavad tänavu Kurtnast.
“Kurtna asula ehitustööde hange ja ehitusjärelvalve hange on kavas välja kuulutada lähikuudel ning loodetavasti saame töödega alustada suve alguses. Enamuse Kurtna asula torustike ehitusest peaks kindlasti käesoleva aasta jooksul valmis saama. Järgmisse aastasse võib jääda mõningaid taastamistöid,” lubab Matsalu.
“Kogu ülejäänud projekti piirkonnas on kavas esialgu läbi viia projekteerimistööde hanked ning suve jooksul alustada piirkonna torustike ja veetöötlusjaamade projekteerimisega,” loodab Matsalu.
Teiste piirkondade ÜVK torustike ehitusprojektid hakkavad valmima järgemööda, midagi ehk juba ka selle aasta jooksul, kuid järgmise aasta lõpuks peavad nad Matsalu sõnul kõik valmis olema.
“Torustike ehitushanked viiakse läbi koheselt, kui mingi piirkonna projekt on valminud ning kogu ülejäänud piirkonnas algavad ehitustööd 2019-2020. aasta jooksul,” väidab Matsalu.
“Töödega on kavas välja ehitada Saku vallas kogu Keila jõe reoveekogumisala piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning nende kinnistute liitumispunktid koos torustikega. Tarbijate joogiveega varustamiseks ehitatakse kaks uut joogivee töötlusega puurkaev-pumbamaja, lisaks ühendatakse piirkond Saku aleviku ühisveevärgi süsteemi külge,” selgitab Matsalu.
Mis saab aga tulevikus reoveest? “Piirkonnas kokkukogutav reovesi pumbatakse Sakku ning sealt edasi Tallinnasse, kus see puhastatakse samuti Paljassaare reoveepuhastil,” lõpetab Matsalu.
