Männiku külas Saku rabametsas toimus aprillikuus enne lindude pesitsusrahu algust RMK raie, mille põhjuseks oli väidetavalt üraskirüüste likvideerimise vajadus.
MTÜ Eesti Metsa Abiks on aga seadnud raie mahu küsimärgi alla. Nimelt on kuuse-kooreüraski kolde raie käigus maha raiutud ka eraldis, kus oli avalike andmete alusel 71% männienamusega mets. Kohalikule kogukonnale oli toona antud info: „RMK kavandab Männiku külas Saku rabametsas raietööd üraskirüüste likvideerimiseks ning edasise leviku ohjamiseks. Raie kokku pindalaga 0,5 hektarit on plaanis teha seisukorrajärgse lageraiena võimalusel veel enne lindude pesitsusperioodi algust või koheselt pärast selle lõppu alates 1. juulist 2023. RMK palub mõistvat suhtumist – eesmärk on tagada, et üraskikahjustus ei laieneks piirkonna metsades veel elujõulistele kuusikutele. Aladele, mis jäävad üraskikahjustuse tõttu lagedaks, istutatakse esimesel võimalusel uued puud.”
Suur osa tervet metsa võeti maha
Kohalik kogukond teadis, et seisukorrajärgne lageraie tähendab kahjustunud puude eemaldamist, mitte aga ühel eraldisel 71% ulatuses tervete mändide raiumist. Raie teostati metsakaitseekspertiisi (MKE) alusel, mis väidab, et mets ei ole jätkusuutlik, kui eemaldada vaid kahjustunud puud. MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) seevastu leiab, et see ei vasta tõele.
EMA juhatuse liige Helena Eenok. „Need täiesti terved männid olid olemasoleva männimetsa kõrval ja nendega ei oleks päris kindlasti midagi juhtunud,“ kõneleb EMA juhatuse liige Helena Eenok. Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk ütleb, et amet lähtus metsakaitseekspertiisi koostamisel sellest, et puistu esimese rinde elusate puude täius oli alla 30.
EMA hinnnagul anti kogukonnale eksitavat infot ning kogukonnametsa, kõrgendatud avaliku huviga ala, käsitleti RMK poolt kui majandusmetsa.
„Nii madala täiusega puistu loetakse hukkunuks. Seetõttu määrati puistu lageraiesse. Lageraie korral ei ole keelatud püsti jätta terveid puid, mis otseselt ei ole kahjustuse allikaks, kohustus on püsti jätta seemnepuid ja säilikpuid,“ selgitab Ertverk.
Püsti jäeti üraskikahjustusega puu
Samal ajal panid EMA liikmed tähele, et kõrvalasuval RMK eraldisel oli jäänud raiumata vähemalt üks kuusk, kus oli värske üraskikahjustus, olgugi et sellele eraldisele oli RMK võtnud sanitaarraiet lubava metsateatise. EMA hinnangul on kõrvalolev kuuskede enamusega eraldis järgmisel kevadel potentsiaalne uus kuuse-kooreüraski kolle.
Raietöö käigus võeti maha 71% metsa. EMA hinnnagul anti kogukonnale eksitavat infot ning kogukonnametsa, kõrgendatud avaliku huviga (KAH) ala, käsitleti RMK poolt kui majandusmetsa. „Metsakaitseekspertiis lubas maha võtta täiesti terved männid, ilma selle dokumendita ei oleks RMK seda raiet teha saanud, kuna metsa raieküpsusest olid veel mõned aastad puudu,“ lisab Helena Eenok.
Regulaarne kontroll aitab suuremaid probleeme ennetada
Üraskikahjude vältimiseks võiks metsaomanik oma metsale pilgu peale visata nii kevadel, suvel kui sügisel, samuti peale suuremaid torme. Kontroll aitab metsakahjusid, mh üraskikahjusid, võimalikult varakult avastada ning laiaulatuslikke probleeme ennetada. Üraskikahjudest peaks kindlasti keskkonnaametit teavitama.
Käesoleval 2023. aastal on Harju maakonnas metsakaitseekspertiisi alusel üraskite tõttu lageraiesse määratud 21 ha metsa. See on Eesti kohta suhteliselt väike arv. „Näiteks üraskite kogukahju Eestis on metsakaitseekspertiisi alusel 1650 ha. Kahtlemata lähenetakse üle-eestilisele hektarite arvule erinevalt ning ei pea kartma, et raied oleksid liiga ulatuslikud,“ selgitab Etverk.
Lääne-Harju metsaülem Jaan Schults. Fotod erakogu Jaan Schults, RMK Lääne-Harju metsaülem: enne raiet tehti täpsed mõõtmised
Kõnealusel alal kasvas kuuseenamusega, mitte männienamusega mets. Selles võib veenduda ka tagantjärele igaüks, kes vaatab metsaportaalis metsa kirjeldust varasematest aastatest, nt 2004, 2014 ja 2022. Kõik need metsa iseloomustavad kirjeldused ütlevad, et kuuskede arv moodustas kõnealusel alal 60 ja enam protsenti kõigist puudest. Mõistagi vaatas enne kõnealust metsakaitseekspertiisi alusel tehtud raiet ala üle ja tegi täpsed välimõõtmised keskkonnaameti metsahoiu spetsialist.
RMK-le teadaolevalt oli mõõtmisandmete alusel raiesse mineval alal kuusepuude osakaal 75%, seejuures pea kõik need kuused olid kahjustatud. Arvestades metsakaitseekspertiisi hinnangut, soovitust ning ka hinnates edasisi metsa arenguvõimalusi tehti raie, millest anti ka avalikult teada.
Hea teada: Keskkonnaameti metsa seisundi hinnang
Eraldisel kasvavad kuused on pea kõik kuusekooreüraski kahjustuse tagajärjel kuivanud. Enamasti on tegemist mõne aasta taguse kahjustusega ning paljud kuivanud kuused on tormi poolt murtud. Kuivõrd eraldise kahjustus on sedavõrd tugev ning arvestades, et kahjustatud puude väljaraiumise korral ei oleks puistu enam jätkusuutlik, on otstarbekas raiuda eraldis lageraiega.
