Eesti iseseisvumisjärgse esimese täieliku rahuaasta veebruaris loodud Eesti Arstide Liit tähistas möödunud pühapäeval 100. sünnipäeva. Viimased veerand sajandit on doktorite esindusorganisatsiooni peasekretär olnud Katrin Rehemaa. Ta on Keilas elanud, sportinud ja lõpetanud ka sealse keskkooli.

28. veebruaril 1921. aastal registreeriti Eesti Arstideseltside Liidu (EASL) põhikiri, mis oli vastu võetud 1920. aasta detsembris Tallinnas toimunud esimestel arstidepäevadel. 1988. aasta 11. juunil liidu tegevus Eestis ka taastati.

Sajand hiljem esitles Eesti Arstide Liit (EAL) virtuaalselt raamatut “Arstide liidu sajand” ja juubeli puhul välja antud postmarki.

Raamatu autor on meditsiiniajaloolane Ken Kalling, oma meenutused on kirja pannud ka mitmed kolleegid.

Juubelit pidanud liidu peasekretär Katrin Rehemaa, milline on 100-aastase organisatsiooni tervis? Kui palju liikmeid lisandub?

Tänan küsimast, arstide liidul läheb päris hästi. Eesti Arstide Liit on suurim Eesti arstide organisatsioon, mis ühendab kõigi erialade, põlvkondade ja piirkondade arste. Liidus on praeguse seisuga 3280 arsti, nende hulgas ka Rootsis tegutseva Eesti arstide seltsi liikmed.

Piirangud on ebameeldivad, kuid siiski ajutised ja üleelatavad.

Nooremarstide ühendus on üks EAL osakondi ja suurim täiendus tuleb liikmeskonda ikka septembrikuus, kui noored kolleegid residentuuri alustavad. Lisaks kuulub arstide liitu ka arstiteadusüliõpilaste selts.

Kui kaua olete liitu juhtinud? Millised on suurimad kordaminekud ja vead?

Olen töötanud arstide liidu peasekretärina alates 1996. aastast. Praeguste arusaamade järgi on see liiga pikk aeg, aga selles mõttes olen vist vana kooli inimene. Suur organisatsioon on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa. Meil on hea meeskond ja mõtted, kuidas liitu arendada ja paremaks muuta, ei ole otsa saanud.

Arstide liit osaleb paljude tervisevaldkonna probleemide lahendamises. Viimasest ajast võib esile tuua, et kollektiivlepingutega pidevalt paranenud töö- ja palgatingimused on arstide välismaale lahkumist oluliselt vähendanud. Tervishoiu rahastamise suurendamise otsused ei sündinud ka ilma arstkonna surveta. Püüame mõjutada tervishoiupoliitikat, et inimesed saaksid head arstiabi, aga see on paraku päris keeruline.

Millise pitseri liidule ja laiemalt arstide tegevusele vajutab Covid-19?

Praegu on arstide jaoks väga raske aeg. Terve aasta on tulnud töötada varasemast veelgi suurema koormusega, õppida ravima Covid-19 haigeid, pidevalt tööd ümber korraldada. Nüüd on lisandunud ka vaktsineerimine. Teravalt on nähtavale tulnud probleem, millele riik seni läbi sõrmede on vaadanud – meil on liiga vähe arste ja õdesid. Tavaolukorras on töö tehtud saanud tänu mitmel kohal, ületundidega ja piiramatu intensiivsusega töötamisele, kuid nüüd käriseb süsteem igalt poolt. See teeb muret, kuna meditsiinitöötajad on väsinud, aga viiruse levik ja patsientide hulk haiglates aina kasvab.

Arstid vajavad hädasti motivatsiooni, et vastu pidada ja ka pärast epideemiat Eestisse tööle jääda, liit pingutab, et sõlmida uus kollektiivleping. Paraku pole see seni õnnestunud ja asi pole mitte raha, vaid poliitilise tahte puudumises.

Kas ja kuidas saame viirusest võitu? Või vähemalt selle kontrolli alla?

See oleneb meist kõigist koos ja igaühest eraldi. Piirangud on ebameeldivad, kuid siiski ajutised ja üleelatavad. Teeme lihtsaid asju: hoiame vahet, maski ees, käed puhtad ja kaitseme ennast vaktsiiniga. Eesti rahvas on ikka raskel ajal ühiselt tegutsenud, usun, et suudame seda ka nüüd.

Kuidas Harjumaa (v.a Tallinna) arstid elavad?

Eriarstiabi on kolinud suures osas Tallinna, Harjumaal töötab palju tublisid perearste. Tänapäeval on elavad ja töötavad arstid sageli mitmes kohas ja piirkondlik kuuluvus pole enam väga oluline. Arstide liidus on vast väljapaistvaim Harjumaa juurtega kolleeg kardioloog Lembi Aug, kes oli aastatel 2015–2017 liidu president.

Kui palju kuulatakse praegusel segasel ajal päris arstide arvamust-nõuandeid või otsitakse ikkagi rohkem abi uhhuu-teooriatest, maagiast ja “imerohtudest”?

Suuremal osal inimestest on siiski piisavalt tervet talupojamõistust ja haridust, et usaldada arste ja teadlasi. Väikesel osal on kõigutamatu usk vandenõuteooriatesse ja kõva hääl. Ajakirjanikel on alati võimalus infotulvast valida ja avaldada teaduspõhist ning asjatundlikku teavet.

Niinimetatud imearste on mitmesuguseid, mõned neist on ka heade psühholoogivõimetega ja tõepoolest aitavad patsiente.

Terviseprobleemidega peaks kõigepealt siiski arsti poole pöörduma.

Juubeliaasta soovid?

Palume kõiki inimesi vähendada teiste inimestega kohtumisi, kanda maski, pesta käsi ja vaktsineerida end, kui selleks võimalust pakutakse. Arstidele soovin jõudu ja vastupidavust koroona võitmiseks, et suvel saaks puhata ja sügisel ka liidu juubelit tähistada.
Kõigile tervist!

Vaata lisa www.arstideliit.ee.