Kaisa Linno. Kolgaküla seltsi tegevjuht Kaisa Linno võtab 23. novembril Kiisa rahvamajas vastu tänavuse aasta maakonna sädeinimese tiitli. Tunnustuse pälvis kohaliku ning kaugemagi kandi kultuurielu eestvedaja 26 nominendi hulgast.
Kuusalu valla lääneosas Kolga ning Loksa vahel asuvas Kolgakülas on Kaisa Linno juured. Koos mehe ning väikeste lastega kolis naine sinna elama aastal 2008. Aasta hiljem ehk septembris 2009 sai Linnost kohaliku seltsi tegevjuht, rahvamaja perenaine ning kultuuri- ja kogukonnasündmuste korraldaja.
“Olin Tallinnas töötanud inglise keele õpetajana. Maal polnud aga meie kandis õpetajaid vaja ja osalesin 2009. augustis MTÜ Kolgaküla selts tegevjuhi konkursil. Osutusin valituks ja hakkasin septembris tööle,” meenutab värske sädeinimene algust.
Milline oli seltsi ja rahvamaja olukord ametisse asumisel ning nüüd?
Kolgaküla uus rahvamaja oli värskelt suure kõmuga valminud ja selle vastu oli suur huvi. Kolgaküla selts kui maja haldaja oli populaarne. Minu ülesanne oli maja tegevuse käimalükkamine ja mul on selleks olnud üsna vabad käed. Olen uhke, et rahvamaja on hästi toimima hakanud, sel on oma rütm ja Kolgaküla seltsil on endiselt hea maine. Leian, et moodsa rahvamaja eesmärk on ennekõike kultuuripärandi hoidmine ja inimestele kõikvõimalikes tegevustes kaasalöömiseks võimaluste loomine. Kolgaküla selts on kogunud kohalikku kultuuripärandit. Samuti õpetanud kohalikke seda väärtustama ning korraldanud hulgaliselt nii kultuuri- kui kogukonnategevusi. Lisaks rendime rahvamaja välja ja teeme mitmete organisatsioonidega koostööd. Näiteks võõrustasime sel sügisel Euroopa Liidu eesistumisega seoses Euroopa põllumajandus- ja kalandusministreid.
Kes kuuluvad seltsi?
Kolgaküla seltsis on 40 liiget, kellest enamik on kohalikud küla elanikud. Seltsi tegevusraadius on aga palju suurem kui meie asula. Mitmetes meie ettevõtmistes löövad aktiivselt kaasa entusiastid üle Kuusalu valla.
Milline on kultuuri- ja kogukonnaelu külas ja selle ümbruses?
Mul on hea meel, et meil on tekkinud mitmeid traditsioone, mis juba aastaid inimesi rõõmuga kokku toovad. Neist kõige vanem ja tähtsam on iga viie aasta tagant peetavate Kolgaküla kokkutulekute tava. Külapäevi tehakse Eestis kõikjal, aga ma pole kuulnud, et kuskil mujal juba nii kaua kui meil – 45 aastat. Kolgaküla mälumängudel algab kohe 20. hooaeg. Umbes 30 võistkonnaga on see Harjumaa üks populaarsemaid mälumängusarju. Kaheksa aastat oleme 4-5 korda aastas korraldanud koguperepäevi ja tähistanud 1. jaanuaril nääre. Kunstihuvilistele annab terveks hooajaks indu igasuvine maalilaager.
Rahvamajas on Kuusalu valla üks suuremaid saale ja siin toimub ka mitmeid ülevallalisi sündmusi. Meie selts korraldab valla aastapäevapidusid ja tänupidusid. Paljud suuremad koosolekud korraldatakse meie juures. Enne valimisi tehakse meil alati valimisdebatte.
Kuusalu ja Lahemaa on vanad kultuurikantsid. Siin on rahvakultuur ja kooskäimine inimestes sügaval sees. Meie piirkonnas on ilmselt Eesti kõige suurem rahvamajade kontsentratsioon. Kuusalu vallas on väga aktiivne vabakond, avalikes huvides tegutsevaid vabaühendusi on ligi 100. Mulle tundub, et meil tegijatest ega ideedest puudust pole.
Mis tõi Sulle enda arvates Sädeinimese tiitli? Kellele oleksid selle ise andnud?
Südame teeb soojaks, et igal aastal nii mitmeid sädeinimese kandidaate esitatakse, sel aastal 26. See näitab, et hakkajaid märgatakse. Ma arvasin, et seekord saavad tiitli Maret ja Aare Lepiksaar, kes Keila nimel ööd ja päevad võitlesid. Tean, et kõik nominendid on tublid tegijad ja loodan, et kohalikud omavalitsused tunnustavad neid. Minu kasuks otsustati ilmselt seetõttu, et “EV100 igas külas” programmi koordineerimise ja veel mõne ettevõtmisega, näiteks turismi vallas, olen silma paistnud laiemalt üle Harjumaa.
