Tänaseks on paljud elanikke teenindanud nõukogudeaegsed liftid oma sõidud teinud ning uutega asendatud. Või peavad korteriühistud selleks veel plaani ja koguvad raha. Samas saab ka viiekorruselistesse ning madalamatessegi elamutesse täiesti uusi lifte rajada. Mõlemad ettevõtmised aga maksavad kümneid tuhandeid eurosid.
Omaaegse ENSV ajal ehitati nn magalatesse sadu paneelmaju. Enamus viiekorruselised, sest üle kogu suure liidu algas lifti paigaldamise nõue alles kuuendast korrusest. Kuid loomulikult rajati üheksakorruselisi ning kõrgemaidki elamuid. Nendes oli juba valmides lift, tornmajades lisaks ka kaubalift.
Kuidas liftide asendamine ning uute rajamine käib, sellest rääkisid AS-i Kone müügidirektor Merilyn Rikkinen ja müügijuht Hannes Vallner.
Kohtume ühe Mustamäe tee üheksakorruselise elamu juures, kus aastakümneid töötanud lift on vahetatud. “Selles oli NSVL-i aegne Mogiljovi tehase lift, kandevõimega 320 kilogrammi ja ukse laiusega 650 millimeetrit,” seletab Vallner.
Tema sõnul kaalus ühistu kahte varianti: kas lifti osalist uuendamist või täiesti uue ehitamist. Valik langes viimasele.
“Vana lift demonteeriti šahtist täielikult ning korruste ukseavad lõigati laiemaks. Uue lifti kandevõime on kuni 480 kilo, selle sügavus ja laius on varasemast suuremad,” näitab Vallner kabiini. Sellesse mahuvad paremini ratastoolide või rulaatoritega liikujad. Samuti on rohkem ruumi lapsevankritele ning -kärudele.
Uksed sulguvad sujuvalt
Kabiini avarus saavutati suuresti sellega, et uutel liftidel on vastukaal külgedel. Vanadel, NSVL-i aegsetel asusid need aga kabiini taga. Šaht jäi paneelmajja vanades mõõtudes.
Lisaks on uus lift varasemast kiirem, liikudes korruste vahel sekundiga ühe meetri. “Uksed liiguvad sujuvalt. Kui varem pidid hoidma ust jõuga sulgumast, siis nüüd on sellel täies ulatuses nn valguskardin. Ehk kui ukse vahele jääb näiteks laps, vanker-käru või koer, siis peatub see juba enne takistust,” ütleb Vallner. Kui lift jääb kinni, siis hädanuppu vajutades valitakse rikkekeskuse telefon ning läbi mikrofoni saab probleemist teatada.
Šaht sai tehtud täiesti puhtaks ning korruste ukseavad lõigati laiemaks.
Lisaks kiirusele ja mugavusele ei vaja lift enam katusel masinaruumi. Kõik vajalik mahub kas šahti või üheksanda korruse seinal asuvasse kilpi.
Kui palju maksab uue lifti ehitamine ning kuidas taotleda selleks raha? “Kokku maksab üheksakorruselise maja lift ca 40 000 eurot pluss käibemaks. See on päris suur väljaminek, kuid vähemalt 20–25 aastat on turvalisus olemas. Jääb vaid jooksev hooldus,” seletab Vallner.
Hannes Vallner näitab uut lifti, mis on endisest tunduvalt avaram. Kabiinis Merilyn Rikkinen. Fotod Allar Viivik Eraldi liftide vahetamiseks näiteks KredExilt toetust taotleda ei saa. KredEx annab raha vaid elamu komplekseks renoveerimiseks. Summa saamiseks on põhimõtteliselt kaks teed. “Ühistu võtab näiteks pangast laenu või teeb sihtotstarbelise korjanduse. Lifti vahetamine pole just odav ettevõtmine. Kui riik aitaks kasvõi 20–30 protsendiga, siis oleks ilmselt huvilisi päris palju,” arutleb Hannes Vallner.
Lift trepi asemele?
Kuidas saab ehitada lifte majadesse, kus neid ei ole kunagi olnudki? Ehk siis viiekorrulistesse ning madalamatesse elamutesse.
Rikkinen ja Vallner seletavad, et selleks on kaks varianti. Šahti saab ehitada õue ja teha ukseavad koridori. “Aga sellisel juhul ei saa inimene astuda liftiuksest välja korteri tasapinnale, vaid peab ühe trepimarsi ehk astmestiku jala käima,” ütleb Vallner.
Teine ehk raskem variant on lõhkuda trepid koridorist välja ja selle asemele ehitada liftišaht. Aga sellisel juhul tuleb ehitada trepikoda väljaspoole, sest trepita elamut ei tohi olla.
“Selliseid projekte meie nn magalarajooni paneelmajadele veel ette võtnud pole. Aga ühele Tallinna kesklinna majale tehti eriprojekt ning ehitati väljaspoole metallšaht. Aga püüame neid edaspidi ka tüüpmajadele ette võtta,” lubab Vallner.
Sarnaselt liftivahetusele on ka uue ehitus kallis. Vallneri sõnul jäävad mõlemad variandid 50–60 000 euro piiridesse. Hinnale lisandub ka käibemaks.
Merilyn Rikkinen lisab, et lifte on korrusmajades väga vaja. “Põhjamaade uuringud ütlevad, et see lisab vanadele inimestele vähemalt kuus kuni seitse lisa-aastat omas kodus elamisele. Nad ei pea enda korterit maha müüma ja ostma liftiga majja väiksemat elamispinda,” ütleb ta.
Vastab Merilyn Rikkinen, AS Kone müügidirektor
Mida peab ühistu teadma enda maja liftidest?
Kõige parema ülevaate omaniku kohustustest annab leht www.ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/seadmed-inimese-tostmiseks/liftiomaniku-kohustused.
Kui tihti peab lifte kontrollima?
Auditid tuleb teha 10-aastatele ja vanematele liftidele iga 12 kuu tagant. Korralist hooldust tehakse vastavalt lifti tootjapoolsetele nõuetele, kasutusintensiivsusele ja lepingu tingimustele. Ja seda 4–12 korda aastas. Kortermajade puhul on see sageli kuus korda aastas.
Millised on märgid, et seadmed hakkavad korrast ära minema?
Üha sagenevad ja järjest kulukamad remondid. Kui rääkida lifti vahetusest kaasaegse vastu, on põhilised tegurid kasutusmugavus, ohutus, energiasäästlikkus, esteetilisus, invanõuded jne.
