15. septembril kell 11 avab ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS) korterelamute rekonstrueerimise järjekordse taotlusvooru, mis on avatud 30 päeva. Millised on korteriühistute probleemid ja väljakutsed?
Seekord on toetuseelarve 80 miljonit eurot, mis jaguneb kolme sihtrühma vahel: korterelamute suuruste põhine, muinsuskaitseliste korterelamute ning naabruskonnapõhine rekonstrueerimise taotlusvoor.
Korterelamute toetus põhineb mõõdetud energiakasutusel – kui palju on aastas tarnitud energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Majad seatakse tarbitud energiatarbimise alusel n-ö edetabelisse.
„Kõige rohkem kohutab korteriühistuid toetuse taotlemisega kaasnev bürokraatia, samas kui renoveerimisprotsess peaks korteriühistu vaates olema lihtne, selge ja kergesti rakendatav.“
Korteriühistute liidu juhatuse liige
Urmas Mardi
Võtmesõnadeks on energiasääst, taastuvenergia kasutuselevõtt, ohutuse tagamine ja elukeskkonna parendamine. Tavarenoveerimise toetusmäärad on olenevalt kortermaja asukohast ja tehtavatest töödest 30–50 protsenti. Kõrgemate toetusemääradega soositakse jätkuvalt lifti ehitamist, väikeseid maju, muinsuskaitsepiirkondades paiknevaid hooneid ning tehaselist rekonstrueerimist, samuti madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades asuvaid maju.
„Nobedate näppude“ põhimõte kadus
Riik loodab 80 miljoni euro abil parandada umbes kümne tuhande inimese elamistingimusi üle kogu Eesti.
„Korteriühistute viimaste aastate väga suur huvi renoveerimistoetuste vastu näitab, et teadlikkus renoveerimise võitudest üha kasvab. Ja võita on tõepoolest palju – tervikrenoveerimisel võib küttekulude kokkuhoid küündida ligi 60 protsendini. Pealekauba saab maja ilusa ilme, tervisliku sisekliima ning säilib kauem,” on öelnud taristuminister Kuldar Leis (pildil).
Leis kinnitas, et uues voorus on loobutud nn nobedate näppude põhimõttest.
„Kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada ning nende põhjal tekib pingerida. Nii jõuab toetus nendesse majadesse, kus seda kõige rohkem vaja on ehk kus renoveerimine aitab energiakulu kõige enam vähendada. Selline korraldus vastab ka ühistute antud tagasisidele,“ märkis minister.
Bürokraatia kohutab ühistuid
Siiski on korteriühistute poole pealt vaadatuna palju küsimusi, mis vajavad lahendamist.
Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ütles Harju Elule, et kõige rohkem kohutab korteriühistuid toetuse taotlemisega kaasnev bürokraatia, samas kui renoveerimisprotsess peaks korteriühistu vaates olema lihtne, selge ja kergesti rakendatav.
„Tuleb ka mee-les pidada, et riikliku toetuse taotlusvoorus dokumentide esitamisele eelneb mitme aasta pikkune aja- ja rahakulukas ettevalmistustöö oma kodumajas,“ rõhutas Mardi.
Eesti korteriühistute liidu hinnangul võiks korteriühistul olla ehitaja valikul suurem paindlikkus.
„Miks ei võiks ühistud otsustada tööde teostaja valikul kallima pakkuja kasuks, vaid peavad lähtuma üksnes madalaimast võimalikust hinnast? Praktikas on küllalt näiteid, kus eduka renoveerimise võtmesõnaks on tööde kvaliteet, teostaja usaldusväärsus, hea suhtlemine jne,“ ütles Mardi. Näiteks võib korteriühistu olla naabermaja renoveerimisega väga rahul ja soovib renoveerimise läbiviijaks sama usaldusväärset ehitajat, kuigi hind on natuke kallim.
Sõltuvalt töödest peab korteriühistu kodumaja renoveerimiseks leidma omavahendeid 45–70% ulatuses ning panustab valdavalt renoveerimisprotsessi rohkem korteriomanike raha kui on riiklik toetus. Miks peaks siis riik ainuisikuliselt kõike määrama?
Elamufond on paljuski elukaare lõpul
Eesti elamufond on suures osas oma elukaare lõpul ja vajab hädasti rekonstrueerimist – see on korteriühistute jaoks üks suur mure.
„Tähtis pole mitte ainult küttearvete vähenemine poole võrra, vaid ka asjaolu, et vananenud materjalid ja tööpõhimõtted vahetatakse kaasaegsete lahenduste vastu – näiteks tehaseline renoveerimine ehk renoveerimine eelvalmistatud lisasoojustuselementidega võimaldab hoiab kokku hulga aega ja vaeva,“ kõneles Mardi.
Võimalusi majade renoveerimiseks ning selleks ka riiklike toetuste saamiseks praegu oluliselt rohkem kui näiteks kümme aastat tagasi. Euroopa Liidu roheleppe oluliseks osaks sai renoveerimislaine, sest hooned on praegu suurim energiatarbijate grupp, Eestis on see arv koguni 50%. Eesti pikaajalise rekonstrueerimise strateegias tuuakse välja renoveerimislaine võimalikud kasud, milleks oleks hoonete soojusenergia 70% ja elektrienergia tarbimise 20% kokkuhoid.
„Siin on riigi tugi on siin ülimalt oluline,“ rõhutas Urmas Mardi.
MIDA TOETATAKSE?
Näiteid korteriühistute toetusest:
- fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine;
- rõdude ja lodžade rekonstrueerimine ja asendamine, klaasi paigaldamine;
- katuse ja katuslae rekonstrueerimine ja soojustamine;
- akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine;
- keldri või vundamendi rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd;
- küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine;
- jäätmemaja, rattaparkla, mänguväljaku, välimööbli ehitamine või rekonstrueerimine jpm.