16 aasta eest alanud vägikaikavedu ühelt poolt Jõelähtme valla Ruu küla elanike ja teisalt külla paekivikaevandust soovivate huvigruppide vahel ei näi vaibuvat. Võitlus võttis dramaatilise pöörde käesoleva aasta aprillis-mais, kui ametkonnad üksteise järel teatasid, et kaitseala moodustamine piirkonda ei ole õigustatud.

2018. aasta oktoobris tegid Ruu külavanem Kylle Loik, Jägala külavanem Kaido Leola, MTÜ Ruu Küla Heakorra Selts esindaja Jaan Tepp ja MTÜ Jägala Külaselts esindaja Liis Truubon ühise pöördumise keskkonnaameti maapõuebüroo poole.

Erinevad kaevandusfirmad olid esitanud 12 avaldust geoloogiliste uuringute teostamiseks 550 hektari suurusel maa-alal Jõelähtme valla aladel. “Geoloogiliste uuringute korraldajaks on eraettevõtjad ja seda isiklikest ärihuvidest lähtuvalt, tuues majandusliku kasu eesmärgil ohvriks elukeskkonna,” rõhutasid pöördujad.

“Jõelähtme valla territooriumil on juba mitmeid kaevandusi ja maardlaid, samuti ei näe uute asukohtadega kaevanduste teket ette valla üldplaneering ega arengukava ega ei soosi ka kohalik kogukond,” jätkasid pöördujad.
Oma väidete kinnituseks esitasid nad 1309 allkirja.

Ülari Tiits Ruu metsas, mis kaoks, kui kaevandus teoks saab. Fotod Andres Tohver 

Vald soovib kaitseala

Jõelähtme vallavalitsus korraldas 28. mail 2019 kaevanduse infopäeva, kus kuulati ära nii Ruu külla paekivikarjääri sooviva Väo Paas OÜ kui Ida-Virumaal tegutseva Enefit Kaevandused AS-i eksperdid.

Enefiti esindaja Andres Vainola, kes on ise Jõelähtme valla mees, rääkis, et ehitusmaterjalina saab kasutada ka miljoneid tonne Ida-Virumaa põlevkivitööstuse aherainet, mis on samuti lubjakivi ehk paekivi. See sobib täiteaineks nii maantee kui raudtee alla.

29. novembril 2019 väljastati keskkonnaameti korraldusega siiski Väo Paasile maavara kaevandamise luba Jägala lubjakivimaardlas, mida tuntakse ka kui Ojaveere kinnistut. See tähendab, et Ruu küla aladel.

Piirkonna kaitsmiseks valmistas Jõelähtme vallavalitsus ette eelnõu “Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine”. Eelnõu saadeti 13. aprillil 2020 tutvumiseks asjaga seotud osapooltele, ühtlasi viidati, et eelnõu ja selle lisad pannakse avalikule väljapanekule ja aruteludele pärast riigis kehtiva eriolukorra lõppu.

Ruu kaitseala loomisel on tuge otsitud seigast, et piirkonnas kasvab karukell. 

Esialgsest tagasisidest oli näha, et Ruu kaitseala loomise vastu on kõige ägedamalt Väo Paas, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Saaks kopa maasse lüüa

Väo Paasi esindav advokaadibüroo Ellex Raidla rõhus keskkonnaameti 29. novembri 2019 otsusele. “Õiguspärane ei ole kohalikku kaitseala luua riigi poolt välja antud kaevandamisloa kohase kaevandamistegevuse takistamiseks,” teatasid vandeadvokaadid Martin Triipan ja Rauno Klemm.

“Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kinnitamise eelnõu on vastuolus Eesti vabariigi huvidega ning on koostatud üksnes soovist takistada lubjakivi kaevandamist Ruu karjääris,” vastas Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhataja Rein Voog.

“Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit leiab, et kohaliku tähtsusega kaitseala ei tohiks moodustada, sest antud alal asuvad riigi seisukohalt olulised lubjakivivarud,” teatas liidu tegevdirektor Enno Rebane.

“Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmine ei ole riigi huvides, kuna riigi huvi on pealinna ja lähiümbruse lubjakiviga varustamine,” rõhutas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Tema sõnul on kinnistul ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru üle 3 miljoni kuupmeetri ja aktiivset reservvaru ligi 6,4 miljonit kuupmeetrit.

Kaevandusfirmad soovivad piirkonda luua arvukalt karjääre. Foto erakogu 

“Kuna seoses ehitustegevusega (Rail Balticu ehitus, Tallinn-Narva maantee Kostivere ja Loksa eritasandiliste ristmike ehitus, Tallinna väikese ringtee ehitus, 2+2 riigiteed) on nõudlus kvaliteetsete ehitusmaavarade järele oluliselt tõusnud, siis on Harju maakonnas kvaliteetse ehituslubjakivi varu seis muutunud kriitiliseks,” täpsustas asekantsler.

Rohelised ametkonnad

Kohalike elanike nördimuseks ei poolda kaitseala loomist ka riigimetsa majandamise keskus, keskkonnaministeerium ja maa-amet, kellelt loodeti tuge võitluses paekivikaevandusega.

“Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmine ei ole nimetatud kaitse-eesmärkide tagamiseks ilmtingimata vajalik ega põhjendatud. Väärtusliku maastiku kaitsmine ja selle puhkemajanduslik kasutus on võimalik ka ilma kaitseala moodustamata,” teatas RMK Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai.

Kevvai nägemusega ühtis keskkonnaministeerium. “Metsanduslike piirangute seadmisel peavad need olema põhjendatud ning aitama täita kavandatava kaitseala kaitse-eesmärki. Antud juhul ei selgu, kuidas kavandatud metsa majandamise piirangud kaitseala eesmärki saavutada aitavad,” kahtles keskkonnaminister Rene Kokk.

Maa-amet rõhutas, et üheks riigivara valitsemise eesmärgiks on ka tulu saamine. “Tulu saamise üheks viisiks on ka näiteks riigimaa kaevandamise kasutada andmine,” teatas maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Külaelanikele teeb meelehärmi, et ametkonnad ei taha arvestada Andres Tõnissoni juba 2016. aastal kirjutatud tööga “Kohaliku tähtsusega Ruu maastikukaitseala. Vajadus ja põhjendus”, mis on jätkuks tema 2014. aastal antud eksperthinnangule.

Mis me jätame lastele?

“Me peame ikkagi vaatama selle peale, mis me jätame lastele,” arvab Ruu külas elav Ülari Tiits, kelle krundist jääb tulevane kaevandusala kõigest 21 meetri kaugusele.

“Kui minu maja seintesse tekivad praod, kes need kahjud kinni maksab? Mulle öeldakse, et arendaja maksab. Ma olen nii kaua ilmas elanud, et ma tean, et üksikisik versus arendaja on lootusetu juhtum,” laiutab Tiits käsi.

“Jõelähtme vald on meid seni 100 protsenti toetanud. Müts maha meie valla ees. Praegu on probleem selles, et riik tahab vallast üle sõita. Raha on ju kõige olulisem,” kurdab Kylle Loik.

Esialgu läheks Ruu külast kaevanduse alla 40 hektarit riigi maad. Seda Väo Paas ära osta ei saa, ta saab sellele taotleda üksnes kasutusluba. Ülari Tiitsi sõnul on Väo Paas ostu teel omandanud aga mitu varasemalt eravalduses olnud Ruu kinnistut, mis on märgiks, et tegelikult soovitakse kaevandada palju suuremal alal, kui praegu ametlikult välja öeldakse.

“Siis seda küla enam ei ole, absoluutselt mitte. Ju siis tuleb siit ära kolida ja kogu lugu,” arvab Ruu endine külavanem Meeli Meri.

“Me ei taha, et meile tuldaks siia kolmekümneks või viiekümneks aastaks lõhkama, millega elukeskkond täielikult, jäägitult muutub,” ütleb Tiits.

Meri sõnul oleks Ruu paekivi peamine tarbija Rail Balticu projekt. “Ja nüüd ei himusta Rail Baltic üksnes meie küla maid, vaid himustab ka Peterburi maantee lõunaküljel Jägala küla alasid.” Jägala külas nimelt soovib kaevandada TREV-2 Grupp.

Kaevandusfirmade soovitud karjäärid augustaksid kohalike arvates piirkonna täielikult ära.

“Jõelähtme valda ei jääkski enam loodusmaastikke,” kardab Meri.